Panime kokku suure laenuterminite s\u00f5nastiku, mis selgitab k\u00f5ige olulisemaid Eesti laenumaailma m\u00f5isteid. \u00dcksk\u00f5ik, kas tahad teada, mida t\u00e4hendab krediidi kulukuse m\u00e4\u00e4r, intress v\u00f5i refinantseerimine, selgitame allj\u00e4rgnevas s\u00f5nastikus olulisi termineid.<\/p>\n\n\n\n
Taotlus, millega avaldatakse soovi laenu v\u00f5tmiseks. Laenutaotlusesse tuleb esitada enda kontaktandmed koos oma finantstaustaga (sh sissetulekute ja v\u00e4ljaminekute \u00fclevaade). Enamasti tuleb taotlusega koos esitada ka pangakonto v\u00e4ljav\u00f5te.<\/p>\n\n\n\n
Leping, mis s\u00f5lmitakse laenuv\u00f5tja ja laenuandja vahel. Laenuleping s\u00e4testab k\u00f5ik laenusuhtega seotud tingimused ja kohustused, mida peavad m\u00f5lemad pooled t\u00e4itma.<\/p>\n\n\n\n
Rahasumma, mille pead laenamisel laenuandjale tasuma lisaks oma laenu p\u00f5hisummale. <\/p>\n\n\n\n
Intress on laenu peamine lisakulu, st laenu tagastamisel tuleb tasuta laenatud rahasumma, pluss sellega seotud intress.<\/p>\n\n\n\n
Kinnisvara pant, mis s\u00f5lmitakse notari juures ning kantakse kinnistusraamatusse. H\u00fcpoteeklaenu taotlemisel m\u00e4\u00e4ratakse kinnisvara h\u00fcpoteegiga laenuandja kasuks. <\/p>\n\n\n\n
Juhul, kui laenumakseid ei tehta (tekib v\u00f5lgnevus), v\u00f5ib laenuandja h\u00fcpoteekvara realiseerida (st selle pantida ja maha m\u00fc\u00fca).<\/p>\n\n\n\n
Vara, mis tuleb anda laenuandjale tagatiseks laenu tagasimaksmise kindlustamiseks. K\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisemalt on laenu tagatisvaraks kinnisvara v\u00f5i s\u00f5iduvahend (vastavalt h\u00fcpoteeklaenu<\/a> v\u00f5i autolaenu<\/a> korral).<\/p>\n\n\n\n Tagatisvara saab ka laenuperioodi jooksul edasi kasutada, ent vara omanikuks m\u00e4\u00e4ratakse laenuandja – sina j\u00e4\u00e4d vara kasutajaks. N\u00e4iteks s\u00f5iduki puhul muudetakse s\u00f5iduki omanikuks vastav laenufirma, samas kui sina j\u00e4\u00e4d s\u00f5iduki kasutajaks.<\/p>\n\n\n\n Tagatis realiseeritakse ainult siis, kui sa ei tee enam laenumakseid, st muutud maksev\u00f5imetuks. Sellisel juhul kasutatakse tagatist laenu katteks, mis t\u00e4hendab, et laenuandja saab oma v\u00e4ljastatud laenuraha siiski kuidagi katta (m\u00fc\u00fces tagatisvara maha).<\/p>\n\n\n\n Ajavahemik, mille jooksul tuleb laen tagasi maksta. Laenuperiood v\u00f5ib olla l\u00fchike (nt 3 kuni 12 kuud) v\u00f5i pikk (nt isegi 5-10 aastat).<\/p>\n\n\n\n Tagatiseta v\u00e4ikelaenu<\/a> ja tarbimislaenu<\/a> maksimaalne laenuperiood ei ole \u00fcldiselt pikem kui 5 aastat, samas kui kodulaenu<\/a> laenuperiood v\u00f5ib olla kuni 30 aastat.<\/p>\n\n\n\n Teise nimega kui krediidiandja. Finantsasutus (nagu pank v\u00f5i muu krediidiandja), kes v\u00e4ljastab soovijale laenu. <\/p>\n\n\n\n Eestis tohivad laenu anda vaid Finantsinspektsiooni poolt tegevusloa saanud krediidiandjad.<\/p>\n\n\n\n Laenu kogukulu, mis sisaldab lisaks intressile ka muid laenuga seotud kulusid (sh lepingutasu v\u00f5i igakuised haldustasud). Krediidi kulukuse m\u00e4\u00e4ra v\u00e4ljendatakse aastase protsendim\u00e4\u00e4rana ning sellele v\u00f5idakse ka viidata l\u00fchendiga KKM.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4bipaistvuse eesm\u00e4rgil peavad Eesti krediidiandjad n\u00e4itama oma kodulehel ka krediidi kulukuse m\u00e4\u00e4ra n\u00e4idisarvutust.<\/p>\n\n\n\n Uue laenu v\u00f5tmine selleks, et tasuda olemasolevad laenud. T\u00fc\u00fcpiliselt t\u00e4hendab see soodsama intressim\u00e4\u00e4raga laenu v\u00f5tmist eesm\u00e4rgiga tasuda k\u00f5rgema intressiga laenud. <\/p>\n\n\n\n Refinantseerimise vahendusel v\u00f5idakse ka v\u00e4hendada igakuiseid laenumakseid, koondades laenud \u00fche uue laenu alla.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ne kolmanda isiku lubadus\/garantii teha laenumakseid juhul, kui laenuv\u00f5tja ise enam makseid teha ei suuda. K\u00e4endus on teine tagatise liik kinnisvara v\u00f5i muu vara k\u00f5rval. K\u00e4endaja annab sisuliselt lubaduse teha vajadusel ise laenumakseid.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4endus on eriti levinud \u00f5ppelaenu<\/a> ja \u00e4rilaenude<\/a> puhul. Viimase korral on laenu k\u00e4endajaks juhatuse liige.<\/p>\n\n\n\n Laenuliik, mille korral saab tasuda kaupade eest v\u00e4ikeste osamaksete kaupa. J\u00e4relmaksusumma ei laeku \u00fcldiselt laenuv\u00f5tja pangakontole. <\/p>\n\n\n\n J\u00e4relmaksupakkujad<\/a> (st krediidiandjad) teevad koost\u00f6\u00f6d m\u00fc\u00fcjatega (nt tehnikapood nagu Euronics v\u00f5i Klick) ning positiivse taotluse korral saad lihtsalt osta soovitud toote, tehes edaspidi j\u00e4relmaksupakkujale igakuiseid makseid.<\/p>\n\n\n\n Laenumakse osa, mis katab v\u00f5etud laenusummat ennast. Igakuine laenumakse koosneb p\u00f5hiosast ja intressimaksest, seejuures intressimakse on laenuandjale tasutav “lisatasu” laenamise eest, samas kui p\u00f5hiosa vastab v\u00f5etud laenusummale endale.<\/p>\n\n\n\n Ajavahemik, mille jooksul ei ole vaja laenuv\u00f5tjal laenumakseid teha. Maksepuhkust<\/a> saab \u00fcldiselt taotleda korra laenuperioodi jooksul ning enamasti maksimaalselt 6 kuuks. <\/p>\n\n\n\n Pikaajaliste laenude korral v\u00f5ib maksepuhkus olla ka kuni 12-kuune, ent t\u00fc\u00fcpiliselt tuleb maksepuhkuse ajal teostada intressimakseid, “puhates” seega laenu p\u00f5hiosa tasumisest.<\/p>\n\n\n\n Kindlaks m\u00e4\u00e4ratud ajagraafik, mis kirjeldab laenu tagasimaksete tegemise aega. Maksegraafik pannakse paika laenulepingu s\u00f5lmimisel ning sellest tuleb igakuiselt kinni pidada laenumaksete tegemiseks.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ne rahalise kohustuse rikkumine, mille summa on minimaalselt 30 eurot ning mille kestus on olnud v\u00e4hemalt 45 p\u00e4eva (st maksega on hilinetud 45 p\u00e4eva). <\/p>\n\n\n\n V\u00f5lausaldaja (st laenuandja) v\u00f5ib sellisel juhul kanda v\u00f5lgniku nime Makseh\u00e4ireregistrisse<\/a>, kus see p\u00fcsib v\u00f5la tasumiseni.<\/p>\n\n\n\n Teise nimega kui krediidikonto<\/a> v\u00f5i krediidiliin. Laenuliik, mille puhul saab avada laenuandja juures endale teatud ulatuses limiidi. Selle limiidi ulatuses saab vabalt raha laenata seni, kuni limiit on t\u00e4ies ulatuses kasutatud (ja pole veel tagasi makstud). <\/p>\n\n\n\n Laenu tagasimaksmisel saab j\u00e4lle vaba summa ulatuses limiiti kasutada. Laenulimiit t\u00f6\u00f6tab sisuliselt nagu krediitkaardid<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Laenulepingu s\u00f5lmimise tasu. Tegemist on \u00fchekordse teenustasuga, mis tuleb tasuda enne laenulepingu s\u00f5lmimist (v\u00f5i see arvestatakse laenusummast maha). <\/p>\n\n\n\n T\u00fc\u00fcpiline lepingutasu on 1-2% laenusummast, ent v\u00f5ib olla m\u00e4\u00e4ratud ka fikseeritud summana.<\/p>\n\n\n\n Laenu maksegraafiku liik, mille korral on laenumaksed jagatud \u00fchesuurusteks makseteks. Teisis\u00f5nu, kuumaksed on iga kuu t\u00e4pselt sama suured.<\/p>\n\n\n\n Teenus, mis on m\u00f5eldud isikutele, kes on sattunud v\u00f5laprobleemidesse ning vajavad n\u00f5ustamist. V\u00f5lan\u00f5ustamine<\/a> on tasuta teenus, mis on korraldatud riiklikul tasandil ning seda saab kasutada igas omavalitsuses \u00fcle kogu Eesti. <\/p>\n\n\n\n Eestis tegutseb ka spetsiaalne V\u00f5lan\u00f5ustajate Liit.<\/p>\n\n\n\nLaenuperiood<\/h3>\n\n\n\n
Laenuandja<\/h3>\n\n\n\n
Krediidi kulukuse m\u00e4\u00e4r<\/h3>\n\n\n\n
Refinantseerimine<\/h3>\n\n\n\n
K\u00e4endus<\/h3>\n\n\n\n
J\u00e4relmaks<\/h3>\n\n\n\n
Laenu p\u00f5hiosa<\/h3>\n\n\n\n
Maksepuhkus<\/h3>\n\n\n\n
Maksegraafik<\/h3>\n\n\n\n
Makseh\u00e4ire<\/h3>\n\n\n\n
Laenulimiit<\/h3>\n\n\n\n
Lepingutasu<\/h3>\n\n\n\n
Annuiteetgraafik<\/h3>\n\n\n\n
V\u00f5lan\u00f5ustamine<\/h3>\n\n\n\n
Inkasso<\/h3>\n\n\n\n