Mis on inflatsioon?
Inflatsioon tähendab kaupade ja teenuste hinnatõusu pikema aja jooksul, mistõttu väheneb raha väärtus ja ostujõud – ehk lihtsamini selgitades, inflatsioon on olukord, kus mõne aja möödudes saad osta 1 euro eest vähem, kui varem.
Oluline on silmas pidada, et inflatsioon ei kergita hindu, vaid inflatsioon on tõusnud hindade tulemus.
Inflatsiooni peamine mõõtühik on tarbijahinnaindeks (THI), mis iseloomustabki kaupade hinnamuutust. Tarbijahinnaindeksi arvutuse alusbaas on eelmise aasta detsembri hinnad.
Kõrge teenustasu sööb sinu tootlust?
Vali õige investeerimisplatvorm ja säästa aastas üle 500€.
Mis on deflatsioon?
Deflatsioon on vastupidine nähtus inflatsioonile – tegemist on olukorraga, kus hinnad langevad pikemat aega.
See ei ole majandusele aga sugugi kasulikum, kuna kiputakse tarbimist ja investeeringuid edasi lükkama, lootuses, et hinnad langevad veelgi ning kokkuvõttes hakkab majandus nö “tagasikäigul” töötama.
Miks hindade langemine ei ole sugugi hea tarbijale
Deflatsioon võib kõlada nagu tarbija unelm – hinnad on väga madalad ja sa saad endale justkui kõike lubada. Paraku aga toob deflatsioon endaga kaasa tohutu kriisi, kuna madalamate hindade tõttu aeglustub tootmine, nõudlus hakkab vähenema ja aina rohkem inimesi kaotab oma töö. Miks aga tootmine aeglustub? Väga lihtne: ettevõtetel ei ole mingit motivatsiooni toota, kui nad saavad oma toote eest kätte aina vähem raha, rääkimata veel sellest, et kui inimesed ootavad hinnalangust, ei hakka nad kohe raha välja käima ja ootavad ostu tegemisega, seega tekib seisak, kus inimesed ei kulutagi raha. Kui pole nõudlust, pole ka vaja toota ja ühtlasi pole vaja töötajaid…Mis põhjustab hinnatõusu?
Selge on see, et hinnad ei tõuse iseenesest – kui üks müüja turul ehk tõstabki hinda, ei tähenda see ilmtingimata, et kõik teised müüjad teistel turgudel teevad sama.
Inflatsioonil on mitmeid põhjuseid:
- Korraga lastakse käibele liiga palju paberraha – tundub lausa absurdne, et raha väärtus langeb ja hinnad tõusevad, kui saadaval on rohkem raha. Tegelikult aga on raha juurde trükkimine üks peamisi inflatsiooni põhjuseid, kuna niiviisi langeb raha väärtus tohutult. Mida rohkem midagi on, seda vähem väärtuslik see on.
- Suurem nõudlus, kõrgem hind – kui tootja näeb, et nõudlus toote järgi kasvab, siis naturaalselt ka tõstetakse toote hinda, sest tootja saab olla kindel, et toodet ostetakse. Eriti reaalne on selline olukord siis, kui riigis on paar suurtootjat, kelle käes on peamine turuosa – nad saavad endale “lubada” hindade tõstmist. Kui aga üks tootja tõstab hinda, siis näevad selles võimalust ka konkurendid, kes loodavad samuti teenida suuremat tulu hindu tõstes.
- Kõrgem tootmishind – hindu ei tõsta üksnes lõpptootjad, vaid ka materjalide tarnijad. Kui materjalide tarnijad tõstavad hinda, suurenevad tootmiskulud ning seega on ka lõpptootja sunnitud hindu tõstma.
- Palgainflatsioon – kui hinnad hakkavad tõusma, soovivad naturaalselt töötajad kõrgemat palka. See on hetkel Eestis üks suurimaid ohte, sest aina tõusva palgataseme tõttu peavad ettevõtted tegema rohkem kulusid, mis tähendab, et nende pakutavate toodete ja teenuste hind kallineb samuti.
- Maksuinflatsioon – sarnaselt palgainflatsioonile mõjutab toodete ja teenuste lõpphinda tarbija jaoks üldine maksutaseme tõus. Kõrgemad maksud -> kõrgemad tootmiskulud ja tööjõukulud -> kõrgem hind.
Miks ei ole hea, kui palka tõstetakse väga kiiresti
Inflatsioon ja pakkumise-nõudluse põhimõtted on peamised põhjused, miks palkade massiline tõstmine on väga ohtlik. Kui sinu tööandja tõstab sinu palka, ei suurene tema kulud mitte üksnes sinu palgatõusu arvelt, vaid ka maksude arvelt, kuna tööandja peab seda rohkem makse sinu palga pealt maksma.
Kui ettevõte on sunnitud palka tõstma, peab ta kuskilt leidma selle raha, et katta sinu palgatõus + maksukoorem. Seetõttu peab ta tõstma oma toodete lõpphinda ning toode muutubki lõpptarbija (sinu) jaoks kallimaks.
Ettevõte peaks tõstma palka ainult siis, kui ettevõttel on piisavalt vabu vahendeid, et suuremaid kulusid katta, kuid on väga ohtlik, kui ettevõte on näiteks mõne seaduse tõttu sunnitud maksma kõrgemat palka, isegi, kui ettevõttel pole selle jaoks vahendeid hetkel võtta.
Seega enne kui nõuad palgatõusu, mõtle sellele, mida palgatõus kaasa toob. Palgatõusud toovad kaasa ka hindade tõusmise ja mitte sellepärast, et ettevõtjad oleksid “ahned”. Nad ei tule lihtsalt ots-otsaga kokku suurema maksukoormaga.
Inflatsiooni mõju tarbijale
Inflatsiooni mõju on kõigile tuntav – kui raha väärtus on madalam, ei saa enam sama summa eest võrdses vääringus tooteid. Enim mõjutab inflatsioon aga järgmisi tooteid:
-
Kinnisvara – üürisummad tõusevad, samuti võivad tõusta kommunaalteenuste hinnad ning üldine elutase tunduvalt kallineda. Samas on see aga hea kinnisvara omanikule, kes saab tõusnud hinnataseme tõttu küsida kõrgemat hinda. Piltlikult öeldes: kui Mari maja maksis 2 aastat tagasi 40 000 eurot, siis nüüd võib selle hind olla 50 000 eurot. Samas aga kui Mari soovib üürida korterit, siis 2 aastat tagasi võis korteri üür olla 250 eurot, kuid nüüd 450 eurot.
-
Laenud – inflatsioon mõjutab kõige tugevamalt laenuandjaid, kuna laenusumma väärtus kahaneb. Laenuvõtjale on see aga kasulik, kuna võetud laen on odavam.
-
Toit ja olmekulud – sööma peab, sellest ei pääse. Kui aga tootmishinnad suurenevad, siis kallinevad ka toidukaubad ning seetõttu võis aasta tagasi olla toidupoe ostukorv tunduvalt soodsam kui hiljem.
-
Hoiused ja säästud vähenevad – aasta tagasi hoiusel olnud summa väärtus ei ole enam nii kõrge.
Suurenda oma investeerimistulu 5 minutiga
Investeerimisplatvormid on enamasti soodsamad kui pangad
Kas inflatsioon on alati halb?
Kuigi inflatsioon tundub väga koleda sõnana ning toob endaga tavaliselt kaasa enamike jaoks negatiivsed muljed.
Inflatsioon ei ole aga alati halb.
Kui inflatsioon on liiga madal või isegi nullilähedane, jääb majandus seisakusse – see ei ole investeeringutesõbralik majanduskeskkond. Madal inflatsiooni määr tagab jätkusuutlikkuse ja julgustab investeerimist, mis tähendab, et teatud määral on inflatsioon täiesti vajalik ja hea.
Millal on inflatsioon kasulik?
Üldiselt peetakse inflatsiooni kasulikuks kahel põhjusel:- see võib aidata tootmist suurendada ja seega vähendada töötust;
- see võib elavdada laenuturgu ja muuta elu lihtsamaks nende jaoks, kes on laenu võtnud.
Mida teha oma raha väärtuse hoidmiseks?
Inflatsiooni mõju ei pruugi olla tunda igapäevases elus nii kergelt, kuna raha väärtus ei hüppa suurelt – eriti seetõttu, et euroalas on ühtlustatud inflatsioonitase, mille abil tagatakse, et raha ei kaotaks oma väärtust järsku.
Fakt on aga see, et su raha võib julgelt kaotada 2% oma väärtusest iga aasta.
Seetõttu ei ole mõistlik raha niisama sokisäärde pista. Varem või hiljem on see raha kaotanud oma väärtusest nii palju, et see ei olegi enam midagi väärt. Mõtle näiteks Eesti kroonile: kuigi see oli algusajal tugev, ei olnud see lõpuks enam väärt suurt midagi.
Isegi, kui räägime mitmekümne aasta pikkusest perioodist, on see paratamatus, millele tuleks juba praegu mõelda.
Seega kuidas tagada, et sinu raskelt teenitud ja säästetud raha ei kaotaks oma väärtust? Selle tagamiseks on kaks peamist võimalust:
-
Pane raha hoiusele – ava näiteks tähtajaline hoius või paiguta raha hoiu-laenuühistusse (kus on kõrgemad intressid kui pankades).
-
Hakka investeerima – kõige lihtsam on alustada ühisrahastusega, mis tähendab sisuliselt raha laenamist teistele inimestele. Loe siit lähemalt ühisrahastuse kohta või uuri kiiret investeerimisjuhendit algajatele.
Mõlemal juhul on tegemist meetoditega, mis aitavad raha väärtust hoida ja kasvatada.
Ära karda raha hoiustada või investeerida: isegi, kui sul ei õnnestu kõik alati täiuslikult, on see parem, kui lasta rahal lihtsalt vaikselt tolmu koguda ja lõpuks kaotada oma väärtus.
3218 lugemist 
