WIKI

Eelarve loomine: täielik juhend

Võtmepunktid

Igaühel peaks olema kodune eelarve, ent kui paljudel meist see olemas on? Mitte just paljudel… See  juhend aitab sul seda viga parandada! Alljärgnevalt saad teada:

  • kuidas alustada koduse eelarve loomist;
  • mida silmas pidada eelarve koostamisel;
  • parimad nipid eelarve loomiseks.
Uuendatud: september 7, 2024

Kas kodune eelarve on vajalik?

Kas sa tead, mis vahe on jõukatel inimestel ja vaestel inimestel? Väga lihtne: selleks erinevuseks on kodune eelarve.

Kui sa ei soovi elada palgapäevast palgapäevani, on esimene samm mõista ja planeerida üksikasjalikult oma igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid.

Esmapilgul võib rahaga majandamine tunduda keerulisena, kuid mida kauem seda edasi lükkad, seda kauem kulutad raha mõttetult.

Ilma eelarveta on keeruline, kui isegi mitte võimatu, teha tarku rahalisi otsuseid.

Kui tahad arvutada välja ka näiteks oma laenukulukuse või potentsiaalsete investeeringute tootluse, kasuta allolevat nuppu ja avasta Financer.ee kasulikud kalkulaatorid.

Avasta kalkulaatorid

Kuidas käib koduse eelarve koostamine?

Selleks, et saaksid luua väga täpse ja reaalsete summadega eelarve, pead tegema pisut eeltööd.

Pere eelarve koostamine saab alguse kahest sammust: andmete kogumine ja andmete liigitamine.

Samm 1: Andmete kogumine

Kui oled otsustanud, et soovid luua eelarve, peaksid esmalt koguma kokku kõik oma ühe kuu tšekid, kviitungid, arved ja pangaväljavõtted. Juhul, kui oled otsustanud eelarvestamisega algust teha näiteks kuu keskel, võid küll koguda kohe arveid, ent võta siiski aluseks ühe täiskuu arveldusperiood, mis annaks sulle hea ülevaate kõigest. Veelgi parem oleks see, kui saad koguda kõik oma andmed kokku 3 kuu kohta – mida pikem periood, seda täpsemad on kulud, sest kõik väljaminekud pole igakuised (nt ajakirjatellimus ei pruugi olla igakuine kulu, vaid kvartaalne kulu).

Samm 2: Andmete liigitamine

Kui oled kõik tšekid, kviitungid ja muu sellise kokku kogunud, pead need „lahti mõtestama“ ja arvutama summad kokku vastavasse eelarve kategooriasse. Näiteks: sul on toidupoe tšekk, millel on kirjas erinevad toiduained, hügieenitarbed ning paar köögitarvikut. Sel juhul pead sa eraldi arvutama kokku toiduained, hügieenitarbed ja muud ostud, et saaksid märkida üles, kui palju oled kulutanud ühele või teisele kategooriale.

Kui soovid oma elu pisut hõlpsamaks teha, võid kasutada eelarve tegemiseks arvuti abi.

Kõige lihtsam ja käepärasem meetod on Excel, kuhu on väga lihtne sisse kanda kõik kulud ja tulud ning vaid paari hiireklõpsuga kõik kokku arvutada.

Internetiavarustes aga leidub veel programme, mis aitavad eelarvestamisega, näiteks BudgetPulse, Mint või Pocketsmith.

Soovi korral võid aga koostada eelarve ka käsitsi – näiteks võid hankida eraldi kaustiku, kuhu kanda sisse kulud ning hoida kaustiku vahel ka sisestatud tšekke.

See, millise variandi sa valid, sõltub sinu eelistusest – kasuta seda meetodit, mis on sinu jaoks kõige mõistlikum ja aitab sul ülevaate saada. Eelarve loomisel pole ei õiget ega vale meetodit!

Eelarve loomise samm-sammuline juhis

Eelarve loomisel pea meeles ühte olulist tõsiasja: ole enda vastu aus.

Kanna sisse eranditult kõik kulud, mis on kuu jooksul tekkinud – alates pangaülekannete tasudest kuni kommi ostmiseni.

Ainult siis, kui sa oled endaga täiesti aus ja ei jäta eelarvest mitte ühtegi kulu välja, on see reaalne ning detailselt ülevaatlik.

Eelarvesse peaksid lisama kindlasti järgmised kategooriad.

Sissetulekud

Kui su palk laekub iga kuu kindla summana, on sissetulekut arvestada lihtne. Sama oluline on aga arvestada ka kõikide teiste võimalike sissetulekutega, mis on sulle tavapäraseks saanud:

Mõtle mitme kuu lõikes kõikidele sissetulekuallikatele. Eelarve peaks peegeldama võimalikult täpselt su elustiili, ent sissetulekut arvutades ära kindlasti ümarda seda suuremaks ning ära lisa oletuslike summasid.

Kõige kindlam on sissetulekuna võtta arvesse su kindel palk ning muud igakuiselt kindlasti laekuvad tasud. Ära märgi eelarvesse ühtegi tulu, mis ei ole kindel.

Näiteks, kui sa saad vahel töö juures boonuseid, ära kaasa neid eelarvesse, sest boonused pole kindlalt laekuvad – tööandja võib vabalt otsustada ühel hetkel, et boonuste maksmine lõpetatakse.

Väljaminekud

Väljaminekute arvestamisel tuleb kokku liita kõik arved, kviitungid jms.

Ole ülimalt täpne ning arvesta selles kategoorias kohati pisut suurema summaga. Näiteks, kui sa ei käi iga kuu hambaarsti juures, ent tead, et käid vähemalt korra kvartalis kindlasti, siis kanna pigem hambaarsti külastamise kulu eelarvesse.

Nii saad näha täpselt, kui palju on sul vaba ruumi juhul, kui peaksidki ootamatult arsti külastama.

Üldiselt saab jaotada väljaminekud neljaks:
  1. Majapidamiskulud
  2. Transpordikulud
  3. Fikseeritud kulud
  4. Muutuvad kulud
Räägime igaühest lähemalt järgmistes lõikudes.

1. Majapidamiskulud

Majapidamiskuludena arvesta kõiki koduga seonduvaid kulusid:

  • Ehk tasud sa kodu eest üüri või on sul hoopis kodulaen?

  • Arvestama pead ka maamaksu ning kindlustusmaksetega – kuigi enamjaolt tasutakse neid kord kvartalis, võid võtta aluseks kvartalimakse ning jagada selle lihtsalt kuude vahel ära (juhul, kui lood kuueelarve, mitte aastaeelarve).

  • Kommunaalkulud – vesi, elekter, küte, prügivedu ja olenevalt sinu elukohast võivad sinna kuuluda ka halduskulud. Kuigi vee, elektri ja kütte summasid on keeruline hinnata, võid arvesse võtta mitme kuu keskmise summa.

  • Ära unusta ka majapidamistarbeid nagu koristusvahendid jms.

  • Juhul, kui sul on suvila või mõni muu kinnisvaraobjekt, mida haldad igakuiselt, peaksid arvestama ka selle paiga kuludega.

2. Transpordikulud

Juhul, kui liigud peamiselt ühistranspordiga, peaksid arvestama eelarves kuukaardi vm tasuga, millega arvestad tavaliselt igakuiselt. 

Auto omamine toob kaasa kindlasti rohkem kulutusi ning seega peaksid arvestama kõigi võimalike kuludega. Kuigi kütust on keeruline täpselt kalkuleerida võid arvestada oma keskmise kütusekuluga ning mõelda, kui palju tavaliselt ringi liigud autoga.

Sellele lisaks on vaja mõelda kindlustusmaksetele, ülevaatusele, hooldustöödele, rehvivahetusele ja parkimisele. Kuigi ülevaatus ja hooldus- ning remonditööd ei ole igakuised väljaminekud peaksid pikas perspektiivis arvestama ka nende kuludega.

Pea meeles, et pole hea arvestada kulusid liiga optimaalselt, sest äkilise väljamineku korral võid jääda hätta. Juhul, kui sul on ka autoliising, arvesta igakuise liisingumaksega. Juhul, kui alles plaanid autoliisingut hankida, klõpsa allolevale nupule ja võrdle autoliisinguid!

Võrdle liisinguid

3. Fikseeritud kulud

Selle kategooria alla kuuluvad kõik muud kulud, mis on igakuised ning fikseeritud suurusega, nagu näiteks:

  • laenumaksed

  • ajakirjatellimused

  • telekanalipaketid

  • striiming-teenused nagu Netflix või Spotify

  • kommunikatsioonikulud (internet ja telefon)

  • spordiklubide ja muude klubide liikmetasud

Juhul, kui sul on kulusid, mis on igakuiselt vältimatud, siis arvesta kindlasti kõikide selliste väljaminekutega.

4. Muutuvad kulud

Selles kategoorias on kõik kulud, mille suurust ei saa määrata kindlalt:

  • Toit – seda ei saa lihtsalt sendi täpsusega kindlaks määrata. Arvuta kokku oma keskmine toidukulu kuus ning jäta eelarves kõikumisruumi: näiteks kui ostad tavaliselt ca 80 euro eest toiduaineid, siis arvesta eelarves 100 euroga.

  • Kulud välimusele ja isiklikule hügieenile – pesuvahendid, kosmeetika, riided ja jalanõud.

  • Jäta eelarves ruumi ka kodutarvetele nagu elektroonika.

  • Arvesta vaba aja veetmise võimalustega nagu kino, väljas söömine, kontserdid jm lõbustused.

  • Juhul, kui sul on laps, peaksid arvestama ka tema kuludega nagu mänguasjad või taskuraha.

  • Ka ei tohiks unustada lemmiklooma – kõige lihtsam on luua lemmikloomale enda kategooria ning arvestada tema jaoks igakuiselt teatud summaga toidu, arstiabi ja erinevate muude kulude jaoks.

Eelarve koostamine on väga personaalne teema ja pole ühte kindlat vastust – oluline on lihtsalt olla eelarve loomisel endaga aus. Eesmärk on saada rahakoti üle täielik kontroll ning sättida oma väljaminekud nii, et kõik vajalik mahuks eelarvesse.

Just niimoodi tegutsedes saad veenduda, et miski ei tekita sulle üllatusi ning oled valmis alustama oma teed finantsvabaduse suunas.

11 nippi koduse eelarve loomiseks

Nipp 1

Arvesta sellega, et kõik kuud pole samasugused

On selge, et mõnel kuul tuleb arvestada näiteks kindlustusmakse, pühade ja sünnipäevade või kas või kooli alguse kuludega. Selle asemel, et vastaval kuul toppida kuidagimoodi sellised lisakulud eelarvesse, arvesta võimalike kuludega juba varakult. Näiteks, selle asemel, et arvestada detsembri eelarves jõulukuludega, hoia aastaringselt oma eelarves ühe reana jõulukulusid – arvesta kas või 10 eurot iga kuu jõulukulude jaoks.
Nipp 2

Arvesta kõigepealt kõige tähtsamate kategooriatega

Toit, kodu, riided ja transport – need neli vajadust peaksid olema alati esmajärjekorras kaetud. Seepärast ka arvesta eelarve loomisel esmalt taoliste kuludega ning kui nendega on kõik korras, saad täita ülejäänud osad oma eelarvest.
Nipp 3

Enne kohustused, siis lõbu

Kui oled põhivajadused eelarves katnud, arvesta järgmisena oma finantskohustustega. Kui sul on järelmakse, laene või muid kohustusi, arvesta nende kuumaksetega enne, kui asud eelarves ruumi tegema lõbustustele.
Nipp 4

Kaasa kogu pere eelarve loomisesse

Kui sul on abikaasa, lapsed või elad kellegagi koos, tasuks eelarvet planeerida ühiselt. Veendu, et oleksite kogu perega samal lainel ning kõigi pereliikmete olulised kulud saaksid eelarvesse kaasatud.
Nipp 5

Ole kannatlik ja võta asja rahulikult

Enamasti läheb aega 3 või 4 kuud enne, kui sa oled eelarvega sinasõber ja harjud seda jälgima. Esimestel kuudel tuleb peaaegu kindlalt teha mingeid väikeseid muudatusi ja kohandusi, seega ära lase pead norgu ning jätka eelarve järgimist, isegi, kui esialgu tundub, et see ei õnnestu hästi.
Nipp 6

Ära jäta lõbu ja meelelahutust välja

Igas eelarves peaks olema üks nö “teen, mida tahan selle rahaga” kategooria. Isegi, kui tahad raha võimalikult palju säästa, ei saa keegi elada nii, et kõik lõbustused on elust välistatud. Seepärast peaksid jätma endale ka natuke lõburaha, mida saad soovi korral kasutada milleks iganes soovid.
Nipp 7

Kui saad lisaraha, pane see kõrvale ja ära arvesta seda eelarvesse

Kui peaksid saama üllatusliku boonuse või mingi muu lisaraha, mida sa eelarvesse arvestanud juba ei ole, ära arvesta seda ka pärast summa saamist. Pane see lihtsalt kõrvale, näiteks hoiukontole ja unusta selle olemasolu. Niimoodi võib aja jooksul koguneda kenakene summa, mida saad hädaolukorras kasutada.
Nipp 8

Arvesta eelarves säästudega

Igas eelarves peaks olema üks sektsioon ka säästudele. Ideaalis tuleks raha panna kõrvale kaheks otstarbeks: hädaolukordadeks ja üldisteks säästudeks.
  • Hädaolukordade fond tähendab rahasummat, mida saad kasutada siis, kui tekib mõni kiireloomuline ettenägematu väljaminek, näiteks külmik läheb rikki ja tuleb osta uus.
  • Üldine säästufond on mõeldud lihtsalt selleks, et igaks juhuks hoida veel pisut lisaraha ning koguda seda jätkuvalt isegi siis, kui vahel tuleb ette ootamatuseid.
Sääste võid hoida näiteks hoiukontol – nende intressid võivad küll olla madalad, aga isegi väike intress aitab katta inflatsiooni, mis sinu raha muidu ära sööks.
Nipp 9

Järgi 50/30/20 skeemi

50/30/20 skeem tähendab seda, et:
  • sa kasutad umbes 50% oma sissetulekust vajadustele (toit, riided, kodukulud, transport jms)
  • 30% soovidele ehk asjadele, mis pole eluks täiesti hädavajalikud
  • ing 20% säästudele ja oma krediidikohustuste katmisele.
Sellise skeemiga saad ühtaegu katta kõik hädavajaliku, jätad endale piisavalt ruumi lõbustusteks ja samas tasud ka kõiki oma kohustusi ning säästad pisut raha.
Nipp 10

Õpi eristama soove vajadustest

Vahel võivad nende kahe vahel piirid muutuda pisut häguseks, kuna isegi vajaduste kategooria puhul on suur hulk soove. Näiteks, toidupoes võid küll käia selleks, et rahuldada põhivajadust – toitu – kuid vahel satuvad ikkagi ostukorvi ebavajalikud tooted, mis on üksnes soovist ajendatud nagu näiteks kommid, küpsised, kohukesed, snäkid. Seepärast peaksid enne iga ostu tegemist küsima endalt: kas mul on seda vaja või ma lihtsalt tahan seda? Kui sa oskad vastata sellele küsimusele, oled ka lahendanud soovide-vajaduste probleemi.
Nipp 11

Eelarve loomiseks pole kunagi liiga hilja

Kas sa tead, mis on eelarve loomise suurim viga? Sellega mitte alustamine! Pole vahet, kas oled tudeng või pensionär, töötad madalal palgal ja tuled ots-otsaga välja või töötad positsioonil, mis võimaldab sul elada priiskavalt. Igaühel võiks olla kodune eelarve ning vahet pole, milline on sinu rahaline olukord hetkel, eelarve annab sulle perspektiivi ning aitab paremini asjadega toime tulla.

📥 LAADI ALLA: Tasuta mall eelarve loomiseks

Kui sul on raske algust teha, võid kasutada mõnda tühja malli, kuhu on juba teatud kindlad kategooriad lisatud ning mida saad lihtsalt oma numbritega täita.

Allpool oleva nupu kaudu saad endale laadida ühe sellise malli – see avaneb Exceli programmis ja on täiesti tasuta.

Kuidas malli kasutada?

Eelarve mall, mille saad siit lehelt alla laadida, on mõeldud lihtsa igakuise eelarve jaoks.
  • Esimesel vahelehel, nimega “Igakuine eelarve”, saad panna paika eeldatavad summad, mis ühe või teise kategooria peale kuluvad, samuti saad arvestada eelarves juba säästude ja muu taolisega. Kui soovid, võid alati eelarvesse teha ka ridu juurde ning lisada endale sobivaid elemente.
  • Teistelt vahelehtedelt leiad lihtsad tabelid selleks, et jooksvalt kirja panna igakuiseid kulutusi. Nii saad pidevalt silma peal hoida, kui palju raha on kuu jooksul juba mingile kategooriale kulunud. Võid ka neid muuta nii nagu heaks arvad – mall on loodud eesmärgiga aidata sul nö ots lahti teha ning alustada eelarvestamist pisut lihtsamalt.

Nagu näed ka sellest mallist, ei pea eelarve olema keeruline. Oluline on sellega algust teha ning jälgida oma väljaminekuid. Nii ei juhtu kunagi olukorda, kus kuu lõpus on liiga vähe raha või ei tule omadega välja – eelarve väldib selliseid olukordi!

Kas see artikkel oli kasulik?

2 inimest 2 hulgast pidas seda kasulikuks

Finantsläbipaistvus on meie jaoks oluline
Financer.ee eesmärk on aidata sul teha paremaid rahalisi otsuseid. Kogu meie sisu tugineb meie sisuloome reeglitele. Samuti oleme me läbipaistvad selle osas, kuidas me tooteid ja teenuseid arvustame - selle kohta saad lugeda meie arvustuste infolehelt. Tutvu ka meie reklaamiteatega, et uurida, kuidas me täpsemalt raha teenime.

Viktoria Krusenvald on Financer Eesti peatoimetaja ning spetsialiseerunud finantsteemalise sisu loomisele juba alates 2016. aastast alates. Lisaks pikaajalisele kogemusele majandusteemade valdkonnas on Viktoria tegelenud 2014. aastast alates ettevõtlusega ning kasutab oma igapäevast ettevõtluskogemust informatiivse sisu loomiseks.

Jaga
Read Icon 4504 lugemist

Financer.ee toetab ühiskonda.  Uuri lähemalt