Mis on aktsiasplit ja kuidas see töötab?

Aktsiasplit on ettevõtte otsus jagada olemasolevad aktsiad suuremaks arvuks väiksema hinnaga aktsiateks. Kui otsite vastust küsimusele mis on aktsiasplit, kujutage ette ühte pitsat, mis lõigatakse nelja tüki asemel kaheksaks. Pitsat ise ei muutu suuremaks. Muutub ainult tükkide arv ja iga tüki suurus.

Sama põhimõte kehtib aktsiate puhul. Pärast tavapärast aktsiasplitti on investoril rohkem aktsiaid, kuid iga aktsia hind on proportsionaalselt väiksem. Investori osalusprotsent ja investeeringu koguväärtus ei muutu üksnes jagunemise tõttu. Samuti ei muutu ettevõtte turuväärtus ehk turukapitalisatsioon ainult selle tehnilise toimingu tagajärjel.

Aktsiasplit ei loo seega tasuta väärtust. See võib muuta ühe aktsia hinna väiksemaks ja aktsiaga kauplemise mõnele investorile mugavamaks, kuid ettevõtte kasum, vara, võlad ja konkurentsivõime jäävad splitipäeval samaks. Aktsia väärtust mõjutavad pärast seda endiselt ettevõtte tulemused ja turu ootused.

Aktsiasplit puudutab väärtpaberi ühikute arvu. Laiema ülevaate aktsiate olemusest leiate Financeri lehelt aktsiad.

Ettevõte määrab jagunemissuhte ja kuupäevad, mille järgi aktsiate arv ümber arvutatakse. Suhe näitab, mitu uut aktsiat saab investor senise positsiooni asemele. Kuna tähistusviis võib emitendi või turu dokumentides erineda, tuleb alati lugeda ametlikku teadet, mitte teha otsust ainult numbripaari põhjal.

Võtame 1 : 4 aktsiaspliti, mille tingimuste järgi muutub üks vana aktsia neljaks uueks aktsiaks. Investoril on enne splitti 10 aktsiat hinnaga 100.00 € tükk. Positsiooni väärtus on 1 000.00 €. Pärast ümberarvestust on tal 40 aktsiat teoreetilise hinnaga 25.00 € tükk. Positsiooni väärtus on endiselt 1 000.00 €.

Kui investorile kuulus enne jagunemist 0,01% ettevõttest, kuulub talle vahetult pärast jagunemist endiselt 0,01%. Ka kõikide ettevõtte aktsiate arv suureneb sama suhte järgi. See on põhjus, miks olemasoleva omaniku osalus ei lahjene.

Turukapitalisatsioon arvutatakse aktsiate arvu ja turuhinna korrutisena. Kui ettevõttel oli enne splitti 1 000 000 aktsiat hinnaga 100.00 €, oli turukapitalisatsioon 100 000 000.00 €. Pärast 1 : 4 splitti oleks 4 000 000 aktsia teoreetiline hind 25.00 € ning turukapitalisatsioon ikka 100 000 000.00 €.

Börsihind võib kauplemise alguses sellest teoreetilisest tasemest erineda, sest investorid esitavad uusi ostu ja müügikorraldusi. Aktsiasplittide kuupäevi saab jälgida aktsiate jagunemiste kalendrist ning hinnaliikumist aktsiahindade lehelt.

Tavalise aktsiaspliti eesmärk on suurendada aktsiate arvu ja vähendada ühe aktsia hinda. Ettevõte võib kasutada näiteks suhet 1 : 2, 1 : 4 või 1 : 10. 1 : 10 tavalise spliti korral, kus üks vana aktsia vahetatakse kümne uue vastu, muutuks 5 aktsiat hinnaga 200.00 € kokku 50 aktsiaks teoreetilise hinnaga 20.00 €. Koguväärtus jääks 1 000.00 € juurde.

Pöördaktsiasplit teeb vastupidist. Ettevõte ühendab mitu vana aktsiat üheks uueks aktsiaks. Kui ametlikud tingimused kirjeldavad 1 : 10 pöördjaotust nii, et kümme vana aktsiat vahetatakse ühe uue vastu, muutuks 100 aktsiat hinnaga 2.00 € kümneks aktsiaks teoreetilise hinnaga 20.00 €. Positsiooni koguväärtus oleks enne ja vahetult pärast toimingut 200.00 €.

Pöördjaotust võidakse kasutada väga madala aktsiahinna tõstmiseks või börsi hinnanõude täitmise toetamiseks. See ei paranda ettevõtte majandusseisu iseenesest. Kui firma rahavood või bilanss on nõrgad, jäävad need nõrkused alles ka pärast aktsiate ühendamist.

Nasdaq Balticu ametlik väärtpaberitoimingute juhend märgib, et Eestis jääb ISIN aktsiaspliti ja pöördaktsiaspliti järel samaks ning hind korrigeeritakse enne kauplemise algust. Juhend kirjeldab ka ajaloolise taustana, et selliseid toiminguid esines Tallinna börsil selle koostamise ajal harva. Kohaliku turu kohta saab lisaks lugeda lehelt Balti börs.

Tavalise spliti järel võib väiksem ühikuhind muuta täisaktsia ostmise lihtsamaks. See on kasulik eelkõige platvormil, mis murdosaktsiaid ei paku. Madalam hind võib parandada ka aktsia kaubeldavust, kui rohkem investoreid saab endale sobiva suurusega korraldusi esitada.

Psühholoogiline mõju on keerulisem. 25.00 € maksev aktsia võib tunduda odavam kui 100.00 € maksev aktsia, kuigi ettevõtte turuväärtus ja investori osalus ei ole muutunud. Aktsia hind üksi ei näita, kas ettevõte on odavalt või kallilt hinnatud. Vaadata tuleb kasumit, rahavoogu, võlataset, kasvuväljavaadet ja kogu aktsiate arvu.

Aktsiaspliti järel võib huvi aktsia vastu suureneda ja hind tõusta, kuid see ei ole spliti mehaaniline tulemus ega kindel muster. Hind võib ka langeda. Investor ostab endiselt osa ettevõttest ning selle osa väärtus sõltub ettevõtte tulemustest.

Pöördaktsiasplit väärib eriti tähelepanelikku analüüsi. Väga madal hind ja aktsiate ühendamine võivad viidata sellele, et ettevõte püüab täita börsi nõudeid. See ei tõesta automaatselt halba investeeringut, kuid annab põhjuse uurida ettevõtte aruandeid ja toimingu motiivi.

Kui teie eesmärk on alles investeerimise põhimõtted selgeks saada, alustage juhendist kuidas alustada investeerimisega. Ühe ettevõtte sündmusele keskendumise asemel võib riski hajutamisel olla abi ka indeksfondide mõistmisest.

Aktsiasplit ei suurenda dividenditulu automaatselt. Kui ettevõte soovib hoida väljamaksete kogusumma samal tasemel, kohandub dividend aktsia kohta tavaliselt jagunemissuhte järgi.

Näiteks maksis ettevõte enne 1 : 4 splitti 4.00 € dividendi aktsia kohta. Kui muid otsuseid ei tehta, oleks võrreldav summa pärast splitti 1.00 € aktsia kohta. Investoril, kelle 10 aktsiat muutusid 40 aktsiaks, oleks mõlemal juhul kogudividend 40.00 €.

Tegelik dividend sõltub alati ettevõtte kasumist, kapitalivajadusest ja pädeva juhtorgani otsusest. Split ei kohusta ettevõtet varasemat kogudividendi säilitama. Dividendistrateegia põhimõtetest saate lugeda lehelt dividendiaktsiad.

Eesti investor peaks lähtuma emitendi ametlikust teatest, väärtpaberikonto kandest ja maakleri selgitusest. Teates on olulised jagunemissuhe, arvestuspäev, jõustumiskuupäev, kauplemise algus korrigeeritud hinnaga ning murdosade käsitlus. Välisaktsia puhul võivad täpse tehnilise menetluse määrata välisbörs ja depositoorium.

Kontrollige pärast ümberarvestust aktsiate arvu, ühe aktsia soetushinda ja positsiooni kogu soetusmaksumust. Hoidke alles emitendi teade ning maakleri konto väljavõtted. Need aitavad hiljem selgitada, miks aktsiate arv ja ühikupõhine soetusmaksumus muutusid.

Maksuküsimustes tuleb eristada aktsiate tehnilist ümberarvestust ja vara võõrandamist. MTA käsitleb väärtpaberite müügist saadud kasu ning investeerimiskonto süsteemi rahaliste sisse ja väljamaksete järgi. Aktsiaspliti käigus ei müü investor üksnes ümberarvestuse tõttu oma osalust, kuid murdosa eest saadud rahaline hüvitis või muu kõrvaltehing võib vajada eraldi maksukäsitlust. Tehingu kajastamine sõltub konto liigist ja asjaoludest, seega kontrollige oma väljavõtet ning vajaduse korral küsige MTA või maksunõustaja selgitust.

Investeerimiskonto kasutaja peaks jälgima, kas jagunemisega kaasnes reaalne rahaline kanne. Süsteemi toimimisest saab lugeda investeerimiskonto juhendist ja MTA ametlikult väärtpaberite lehelt.

Maakleri valimisel vaadake lisaks hinnakirjale, kuidas platvorm käsitleb väärtpaberitoiminguid, murdosasid ja kliendituge. Võrdluseks saate kasutada lehte parimad investeerimisplatvormid. Finantsinspektsioonilt saab kontrollida teenuseosutaja tegevusõigust. Tundmatu platvormi lubadus spliti kaudu kiirelt rikastuda on ohumärk, sest split ise väärtust ei loo.

• U.S. Securities and Exchange Commission: Stock Splits
• Nasdaq Baltic: Corporate Actions Market Practice Guide
• Maksu- ja Tolliamet: Väärtpaberid ja investeerimiskonto