Mis on vabatahtlik ravikindlustus ja kuidas seda saada?

Eestis kehtib solidaarne ravikindlustussüsteem, mis tähendab, et kõigil ravikindlustatud inimestel on õigus samasugusele kvaliteetsele arstiabile. Ravikulud katab Tervisekassa.

Paraku ei laiene riiklik ravikindlustus kõigile. Kindlustuse saavad need, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu, aga ka töötud, pensionärid, lapsed, rasedad ja ajateenijad.

Kui sa aga ei kuulu ühegi kindlustatud grupi hulka, jääd ilma arstiabi hüvitamisest ja pead kõik ravikulud ise tasuma. Just selliste olukordade jaoks ongi olemas vabatahtlik ravikindlustus.

Vabatahtlik ravikindlustus on Tervisekassa pakutav leping, mis annab sulle täpselt samasuguse ravikindlustuse katte nagu riiklik kindlustus. See tähendab, et saad kasutada kõiki samu teenuseid, mida kasutavad ka sotsiaalmaksuga kindlustatud inimesed.

Eestis on umbes 84 000 inimest, kellel puudub ravikindlustus. Need on inimesed, kes ei tööta palgatööl ja kelle eest keegi sotsiaalmaksu ei maksa. Neile on ravikindlustuse ostmine Tervisekassa kaudu parim lahendus.

Vabatahtlik ravikindlustus ehk tasuline ravikindlustus sobib eelkõige:

Tervisekassa vabatahtlik ravikindlustus annab sulle täpselt sama katte, mis on riiklikult kindlustatud inimestel. See tähendab, et saad kasutada kõiki Tervisekassa lepingupartnerite teenuseid.

Kaetud on nii ambulatoorne ravi, haiglaravi, hambaravi kui ka ravimite soodustused. Ainuke erinevus on see, et vabatahtliku kindlustusega ei kaasne ajutise töövõimetuse hüvitis (haigusraha).

Tervisekassa vabatahtliku ravikindlustusega kaetakse järgmised ravikulud:

1. Ambulatoorsed ravikulud

Ambulatoorsete teenuste alla kuuluvad kõik tavapärased arstivisiidid ja uuringud:

2. Haiglaravi

Haiglaravi vajaduse korral katab Tervisekassa järgmised kulud:

3. Hambaravi

Täiskasvanute hambaravihüvitis kehtib samamoodi nagu riiklikult kindlustatutel. Tervisekassa hüvitab hambaravi vastavalt kehtivale korrale.

4. Ravimite soodustused

Soodusravimid on kättesaadavad samadel tingimustel nagu riikliku kindlustusega. See tähendab, et apteegis tasud ravimi eest vaid omaosaluse, ülejäänu katab Tervisekassa.

5. Mida ei kata?

Vabatahtlik ravikindlustus ei kata lisatasusid ega omaosalusi. Samuti puudub ajutise töövõimetuse hüvitis ehk haigusraha, mida makstakse tavaliselt neile, kes on haiguse tõttu töölt eemal.

Tervisekassa vabatahtliku ravikindlustuse saamiseks pead vastama järgmistele tingimustele:

Alates 2026. aastast on tingimused muutunud oluliselt leebemaks. Varasemalt pidid sul olema kas kindlustuskogemus või sotsiaalmaksu tasumise ajalugu, kuid nüüd saab lepingu sõlmida igaüks, kes elab Eestis.

Lepingut saab sõlmida ka teise inimese eest, kui teisel inimesel on selleks antud volitus.

Vabatahtliku ravikindlustuse makse suurus on 13% Eesti keskmisest brutopalgast. Summa arvutatakse igal aastal ümber vastavalt Statistikaameti andmetele.

1. aastal on kindlustuse hinnad järgmised:

Hea uudis on see, et alates 2026. aastast saab maksta ka kuumaksetena, mitte ainult kvartali kaupa nagu varem. See teeb kindlustuse kättesaadavamaks neile, kellel on ebaregulaarne sissetulek.

Makseviisi ei saa lepingu kestel muuta, seega vali kohe alguses endale sobiv.

Lepingu sõlmimine käib Terviseportaali kaudu. Protsess on lihtne:

Kui vabatahtlik ravikindlustus on jõustunud, saad kasutada kõiki Tervisekassa lepingupartnereid. Arstile minnes esita oma isikut tõendav dokument ja Tervisekassa kontrollib kindlustuse kehtivust automaatselt.

Perearsti juurde pöördumiseks tuleb esmalt registreeruda nimistusse. Eriarsti vastuvõtule on tavaliselt vaja perearsti saatekirja, v.a erakorraliste olukordade puhul.

Haiglaravi korral tuleb Tervisekassale eelnevalt teada anda. Haigla esitab arve otse Tervisekassale.

Tervisekassa vabatahtlik ravikindlustus ja erakindlustusseltside (näiteks ERGO või If) pakutavad tervisekindlustused on erinevad asjad. Ravikindlustus eraisikule võib tähendada kumbagi varianti.

Tervisekassa vabatahtlik ravikindlustus annab sama katte nagu riiklik kindlustus. Hind on fikseeritud (257,50 eurot kuus) ja kõik Tervisekassa teenused on kaetud. See sobib neile, kellel puudub igasugune ravikindlustus.

Eraisiku ravikindlustus erakindlustusseltsist (nt ERGO) on mõeldud pigem lisaväärtusena neile, kellel juba on Tervisekassa kindlustus, kuid kes soovivad kiiremat teenindust, erakliinikute kasutamist ja lühemat ooteaega. ERGO pakub erinevaid pakette: Mini (alates ca 100 eurot kvartalis), Midi ja Maxi.

Kui sul ei ole üldse ravikindlustust, on Tervisekassa vabatahtlik kindlustus esimene valik, sest see katab kõik põhiteenused. Erakindlustus on hea lisa, kui soovid mugavamat ja kiiremat teenindust.

Lühike vastus: jah, kindlasti.

Kui sul puudub ravikindlustus ja sa pead minema arsti juurde, maksad kõik ise. Üks eriarsti visiit võib maksta 50 kuni 100 eurot, üks päev haiglas algab 200 eurost ja operatsioon võib maksta tuhandeid eurosid.

Vabatahtliku ravikindlustuse kuumakse 257,50 eurot on väike hind võrreldes olukorraga, kus pead ühe ootamatu haiguse või õnnetuse tõttu maksma mitu tuhat eurot.

Pea meeles, et kindlustus hakkab kehtima alles kuu aega pärast lepingu sõlmimist. Seega ei tasu oodata hetkeni, mil ravi juba vaja läheb, vaid sõlmi leping varakult.

Vabatahtlik ravikindlustus lõpeb järgmistel juhtudel:

Kui leping lõppeb ennetähtaegselt, makstakse enammakstud kindlustusmaksed proportsionaalselt tagasi.