Töövõimetoetus: täielik ülevaade töövõimetuse kohta

Autor Viktoria Krusenvald

Uuendatud: september 7, 2024

Mis on töövõimetoetus?

Töövõimetoetus on uus nimetus toetusele, mida enne kutsuti töövõimetuseks. Kuna töövõimetus kõlas aga negatiivselt, muudeti see ümber töövõimetoetuseks.

Sisu kui selline on aga ikkagi sama. Töövõimetoetus on mõeldud inimesele, kellel on piiratud võime tööl käia. Seda hinnatakse kahel tasandil: töövõime on kas osaline või täielik.

Kuigi töövõime piiratus viitab asjaolule, et inimesel on raskusi elatise teenimisega ning on mõni haigus või puue, mis takistab töö tegemist täielikult, siis see ei tähenda tegelikult, et tööl ei tohi käia.

Just vastupidi – see on teretulnud ning tööl käimist innustatakse.

Alljärgnevalt selgitame põgusalt mõningaid asjaolusid, mis võivad segased olla. Pea aga meeles, et kui sul on mõni spetsiifilisem küsimus seoses töövõimega, võid kindlasti pöörduda Töötukassasse – just seal aetakse töövõimetoetusega seotud asju (ning just Töötukassale tuleb esitada ka töövõimetoetuse taotlus).

Kes võib saada töövõimetoetust?

Töövõimetoetuse saamiseks tuleb täita aktiivsusnõue ehk päris niisama nö kodus lebotades töövõimetoetust ei saa.

Töövõimetoetust võib saada inimene, kes:

töötab mõne võlaõigusliku lepingu alusel;
kuulub näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse volikokku vms;
on avalik-õiguslikul ametikohal (sõltumatu isikuna);
on ettevõtte juhatuses, FIE või FIE abikaasa;
on töötuna arvele võetud;
õpib mõnes haridusastmes;
kasvatab alla kolmeaastast last;
on ajateenistuses;
hooldab puudega inimest;
saab loometoetust;
on hoolekandeasutuses (paigutatud nõusolekuta).

Töövõimetust ei saa:

kui inimene saab pensionit;
kui inimene on akadeemilisel puhkusel, va kui selle põhjuseks on tervis;
kui inimene on vanglas või vahi all.

Need punktid kehtivad aga osalise töövõime korral. Kui sinu töövõime on puuduv, ei pea aktiivsusnõuet täitma (sest ilmselgelt seda ei saa teha).

Töövõimereform

2016. aastal tehti kogu senine töövõimetussüsteem ümber ning nüüd ei ole enam tegelikult terminit “töövõimetus” – selle asemel kasutatakse terminit “töövõime“.

See termin iseloomustab hästi süsteemi olemust – selle asemel, et võtta piiratud töövõimega inimesi kui “võimetuid”, võetakse neid kui inimesi, kes on igati võimekad ning nüüd hinnatakse inimese oskusi ja võimeid. Sisuliselt on süsteemi olemus positiivsem.

See ei ole aga ainus muudatus. Põhimõtteliselt muutus kogu süsteem, alates hindamisest, toetustest ja muust sellisest ning kõigele lisaks võttis süsteemi üle Töötukassa.

Reform käivitus kolmes astmes:

1. jaanuaril 2016 hakati pakkuma uusi teenuseid.
1. juulist 2016 hakkas töövõimet hindama Töötukassa. Sel ajal hinnati samuti nende inimeste töövõimet, kellel seda veel kunagi tehtud polnud.
1. jaanuarist 2017 kutsuti töövõime hindamisele praeguse püsiva töövõimetusega inimesed.

Kogu uue süsteemi tuum on üks põhimõte: aidata inimestel leida töö ja seda püsivalt, parandades seeläbi elujärge.

Töövõimetuspensionilt üleminek

Töövõimereformiga seoses muutus veel üks asi: enam ei ole sisuliselt sellist asja nagu töövõimetuspension, vaid ongi üksnes töövõimetoetus. See põhjustas aga tükk segadust, kuna pensionilt üleminek on keerukas.

Kõige olulisem punkt kogu asja juures on töövõimetoetuse (ja hindamise) taotlus teha korduvhindamise tähtajal – selleks tähtajaks on lõppemise kuule eelnev kuu.

Kui toimid nii, on Töötukassal piisavalt aega, et otsus teha ja siis saad kenasti järgmisel kuul töövõimetoetuse raha kätte. Muidu võiks aga tekkida auk raha saamisesse, sest töövõimetoetust makstakse tagantjärgi, mitte etteulatuvalt.

Juhul, kui esitad oma taotlused pärast tähtaega, on sul võimalik saada töövõimetoetuse ettemakse, kuid kuna hinnangu tegemine võtab aega, võib see tähendada, et su sissetulekusse jääb siiski auk. Mõjuval põhjusel saab ka pikendada otsuse tegemise tähtaega. Kusjuures, töövõimetoetuse ettemakset tagasi ei nõuta – sellega on arvestatud, et ettemakse võib olla vajalik mõnes olukorras.

Töövõimetoetus

Töövõimetoetust arvestatakse päevamäära järgi, milleks on 18,60 eurot.

Osalise töövõime puhul ei saa aga kogu päevamäära, vaid hoopis 57% ehk 10,602 eurot, mis teeb kuus pisut üle 300 euro töövõimetoetust.

Puuduva töövõime puhul saab täismahus toetust ning sel juhul on kuus töövõimetoetuse suurus keskmiselt 558 eurot.

Kuna toetust arvestatakse kalendripäevade järgi, siis võib see ka erinevate kuudel olla erineva suurusega.

Brutosissetulek ja 90-kordne päevamäär

Olukorra muudab keerulisemaks see, et töövõimetoetuse suurus arvutatakse ümber, kui sinu eelmise kalendrikuu sissetulek oli 90 korda suurem töövõimetoetuse päevamäärast.

2023. aasta seisuga tähendab see sissetulekut, mis on suurem kui 1674 eurot (bruto).

Sellisel juhul vähendatakse töövõimetoetust vastavalt summale, mis on pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

Sissetuleku hulka arvatakse kõike, sh töötasu, haigushüvitis, vanemahüvitis jms.

Töötukassa on toonud ka arvutusnäite selle kohta, kuidas töövõimetoetuse vähendamine välja näeks: Kui sinu sissetulek oli eelmine kuu 1800 eurot ning sa said muidu töövõimetoetust 318,06 eurot, siis sinu järgmise kuu töövõimetoetus arvutatakse välja nii, et lahutatakse 1674 eurot (90-kordne töövõimetoetuse päevamäär) sinu sissetulekust, mis teeb kokku 126 eurot (see on kahe summa vahe). See jagatakse pooleks, mis teeb 63 eurot ning see summa lahutatakse sinu töövõimetoetuse summast, mis tähendaks töövõimetoetust summas 255,06 eurot. Töövõimetoetust ei maksta siis, kui sinu sissetulek oli osalise töövõime korral 2310,12 eurot ning 2790 eurot puuduva töövõime korral. Kui sissetulek on järgnevatel kuudel aga madalam mainitud piirmäärast, siis saad ikkagi töövõimetoetust edasi.

Töövõime hindamine

Töövõime hindamisega tegeleb nüüdsest Töötukassa ning teine erinevus on protsentide kadumine – enam ei arvestata töövõimet protsentidega, vaid ainult kahel tasandil: osaline või täielik töövõime kadumine.

Töövõime hindamine tähendab sisuliselt terviseseisundi hindamist, sh arvestatakse nii sinu füüsilist kui ka vaimset võimekust.

Töövõime hindamise sammud:

enne hindamist tuleb poole aasta jooksul käia arsti juures;
töövõime hindamiseks tuleb teha taotlus Töötukassasse;
töövõime hinnangu teeb ekspertarst, kes vaatab nii dokumente kui teeb ka silmast-silma kohtumise;
tähtajalise töövõimetuspensioni puhul tuleks töövõimet hinnata umbes 1 kuu enne seda, kui tähtaeg lõppeb. Tähtajatu töövõimetuspensioni puhul ei pea minema töövõime hindamisele;
sama taotlusega saab paluda nii töövõime hindamist kui ka puude määramist.

Kõige huvitavam hindamise juures on asjaolu, et hinnatakse eelkõige tegutsemisvõimet ja selle jaoks on mitmed erinevad tasandid, näiteks hinnatakse enesehooldust, õppimisvõimet, suhtlemisoskuseid ja palju muud.

Siin lehel on väga põhjalik juhend, mis selgitab väga lihtsalt seda, kuidas taotlust teha ning lehel on ka kõik taotluse punktid lahti kirjutatud.

Osaline vs täielik töövõime

Üks osalise ja täieliku töövõime puudumise eristusi on aktiivsusnõue.

Selleks, et toetust saada, peavad osalise töövõimega inimesed olema aktiivsed. See tähendab, et:

tuleb võtta end töötuna arvele;
otsida tööd;
kasutada Töötukassa abi, et võimalusel tööle saada.

Aktiivsuse alla läheb ka see, kui õpid või näiteks hooldad alla 3-aastast last või hoopis puudega inimest.

Iseenesest ei ole küll töö leidmisel tähtaega, kuid see ei tähenda, et saab “lulli lüüa”.

Kui mõjuvat põhjust tööst äraütlemiseks ei ole, siis enam töövõimetoetust ei maksta, kui tööle ei asuta. Töövõimetoetuse maksmine peatatakse, kui töötuna arvel olev inimene keeldub sobivast tööst.

Tööotsimiskava ja sobiv töö

Osalise töövõime korral luuakse ka tööotsimiskava, millega näiteks kaardistatakse oskused, sobivad tööandjad ja aidatakse inimesel jõuda töökoha leidmiseni.

Kõige tähtsamad on esimesed 20 nädalat. Selle aja jooksul võetakse sobiva tööna sellist tööd, mis vastab haridusele, erialale ja muidugi ka eelnevatele töökogemustele, seejuures peab olema töötasu mitte väiksem kui kahekordne töötasu alammäär.

Sellele lisaks ei tohi kuluda tööle sõitmisele rohkem kui kaks tundi päevas ja ka üle 15 protsendi palgast.

Siiski tähendab see nõue, et kui esimese 20 nädala jooksul leitakse sobiv töö, jäädakse suurima tõenäosusega oma toetusest täielikult ilma – kahekordne töötasu alammäär tähendab sissetulekut, mis on nii suur, et toetust vähendatakse ning samas kui tööst ära öelda, ei anta enam toetust samuti.

Kas 100% töövõime puudumisel võib tööl käia?

Absoluutselt! Üks põhjuseid, miks töövõimereform läbi viidi, oligi nimelt asjaolu, et töövõimetusega inimesed soovisid käia tööl ning see on ka igati arusaadav. Töövõimereform lausa innustab inimesi tööle minema.

Reformiga muudeti piiratud töövõimega inimeste palkamine tööandjate jaoks samuti ahvatlevamaks.

Näiteks maksab riik osa sotsiaalmaksust ise tööandja asemel nende töötajate pealt, kelle töövõime on piiratud (2016. aastal oli selleks summaks lausa 128,70 eurot). Seega on tööandjatele lausa kasulik palgata inimesi, kellel on töövõime piiratud.

Pea meeles, et nüüd tegeleb töövõime küsimustega Töötukassa, seega kui sul on küsimusi, pöördu kindlasti oma kohalikku Töötukassa esindusse, kus sulle antakse igati nõu.

Ära karda abi paluda – töövõime teema on keerukas, ent äärmiselt oluline. Kõikide töövõimeküsimustega tuleks pöörduda Töötukassasse, kus sulle antakse juba täpsemaid juhiseid ja abi.

Kuidas töövõimetoetust kasutada tohib?

Kui sulle makstakse töövõimetoetust, võid mõelda, kuidas seda üldse kasutada tohib ning kas toetusrahal on mingeid piiranguid.

Keegi ei kontrolli seda, kuidas sa oma töövõimetoetust kasutad: see on sinu vaba valik, sest see on sulle antud rahasumma. Sa võid seda kasutada täpselt oma äranägemise järgi.

Ainus, mis töövõimetoetusel arvesse läheb, on sinu igakuine sissetulek ning sinu tööelu olukord.

Töövõimetoetust ei tasuks aga niisama “laiaks lüüa”.

Kui su töövõime on osaline, on eriti oluline mõelda sellele, kuidas oma sissetulekut kasvatada nii, et saaksid elada paremini. Iseenesest peaks olema eesmärk elada nii, et sa ei vaja enam ühel päeval töövõimetoetust.

Siin on mõned mõtted sellest, kuidas võiks töövõimetoetuseks saadavat raha kasutada, suunates seda tuleviku sissetuleku suurendamise suunas.

4 viisi, kuidas sissetulekut aja jooksul suurendada

Mõtle dividendiaktsiatele – olgu siinkohal mainitud, et aktsiate ostmine on alati riskantne ning sul on reaalne oht raha kaotada. Küll aga on dividendiaktsiad tuntud passiivse tulu poolest: dividendiaktsiate hoidmisel saad teenida perioodiliselt dividenditulu. Enamikel platvormidel saab osta dividendiaktsiad vabalt juba 100-300 euro eest, olenevalt aktsiast.
Ava hoiukonto – pangahoiused on ühed kõige madalama riskiga investeeringud. Isegi, kui hoiuse intress pole märkimisväärne, aitab see säilitada raha väärtust ning saad pisut raha kõrvale panna “mustadeks päevadeks”, ilma, et see arvelduskontolt lihtsalt ära sulaks.
Osta kulda – kulla ostmine on tuntud kui pisut madalama riskiga investeering, kuna füüsiline kuld ei kaota naljalt oma väärtust aja jooksul. Eestis saab osta kulda näiteks Auforti kaudu, kus saab endale avada ka virtuaalse kullakonto.
Mõtle ettevõtlusele – äkki sul on mõni äriidee? Miks mitte alustada ettevõtlusega ning lükata käima oma südameprojekt? Keegi pole öelnud, et osalise töövõimega ei tohiks hakata ettevõtjaks!