Mis on eelarvekalkulaator?
Eelarvekalkulaator näitab sulle ühe pilguga, kui palju raha iga kuu päriselt järele jääb. Sa sisestad sissetuleku ja kulud ning kalkulaator arvutab vahe sekundiga. Pole vaja Exceli tabeleid ega peast liitmist. Näed kohe, kas elad oma võimaluste piires või lekib raha kuskilt välja, ilma et sa seda märkaksid.
Sisesta oma igakuine sissetulek
Pane kirja netopalk ehk summa, mis sulle päriselt kontole laekub. Kui sissetulekuid on mitu, näiteks lisatöö, üüritulu või toetused, on kalkulaatoris nende jaoks eraldi lahtrid.
Lisa püsikulud
Üür, kommunaalid, laenu- ja liisingumaksed, kindlustused, internet ja telefon. Need kulud korduvad iga kuu enam-vähem samas suuruses, nii et neid on lihtne kirja panna.
Lisa muutuvkulud
Toidupood, transport, riided, väljas söömine ja meelelahutus. Siin summad kõiguvad kuust kuusse, seega pane kirja aus keskmine, mitte kõige optimistlikum number.
Vaata tulemust
Kalkulaator lahutab kulud sissetulekust ja näitab jääki. Plussmärk tähendab, et sul on ruumi säästa. Miinus annab märku, et kulud vajavad ülevaatamist.
Kuidas arvutus käib
Põhivalem on lihtne: sissetulek miinus kulud annab jäägi. Just selle jäägi pärast sa kalkulaatorit kasutadki.
Oletame, et sinu netopalk on 1 800 € kuus. Püsikulud ehk üür, kommunaalid, laen ja kindlustused teevad kokku 1 050 €. Muutuvkuludeks nagu toit, transport ja meelelahutus kulub umbes 520 €. Kalkulaator võtab sissetulekust maha mõlemad kulugrupid ja näitab tulemuseks 230 €. Nii palju jääb sul kuu lõpus kätte, et panna kõrvale säästudeks või ootamatusteks.
50/30/20 reegel
Kõige tuntum viis eelarve jagamiseks. Sissetulekust läheb 50% vajadustele (eluase, toit, transport), 30% soovidele (hobid, väljas söömine, meelelahutus) ja 20% säästudele ning laenude tagasimaksmisele.
1 800 € netopalga puhul tähendab see 900 € vajadustele, 540 € soovidele ja 360 € säästudesse. Tegu pole raudse seadusega, vaid lähtepunktiga. Kui üür sööb ära rohkem kui poole, kohanda numbreid oma elu järgi.
Nullpõhine eelarve
Teine lähenemine, kus iga euro saab oma ülesande. Sa lahutad sissetulekust kõik kulud, säästud ja eesmärgid nii, et lõppu jääb täpselt null. Raha ei kao kuhugi märkamatult, sest oled juba ette otsustanud, kuhu see läheb.
See sobib sulle, kui tahad oma kulutuste üle täit kontrolli ja oled nõus iga kuu numbritega tegelema. Esimesel kuul tundub see tüütu, paari kuuga kasvab harjumuseks.
Näpunäited, et eelarve püsiks
Vaata eelarve üle kord kuus, kõige parem kohe palgapäeval. Nii püsivad numbrid värsked ja ükski kulu ei jää kahe silma vahele.
Pane säästud kõrvale kohe kuu alguses, mitte lõpus. See, mis pärast kulutamist alles jääb, kipub olema null.
Jälgi väikseid igapäevakulusid. Kohv, lõuna ja kiired poeskäigud kasvavad kuu jooksul kokku üllatava summani.
Hoia eraldi puhver ootamatusteks, näiteks katkine pesumasin või hambaarsti arve. Ilma puhvrita lükkab üks äpardus terve eelarve paigast.
Sea endale konkreetne eesmärk, olgu selleks reis, kodu sissemakse või lihtsalt rahulik meel. Numbritega on lihtsam, kui tead, mille nimel sa pingutad.
Korduma kippuvad küsimused
Kas eelarvekalkulaator on tasuta?
Jah, kalkulaator on täiesti tasuta ja saad seda kasutada nii palju kui soovid. Sisselogimist ega registreerumist pole vaja. Sinu sisestatud numbreid ei salvestata.
Kui tihti peaksin eelarvet üle vaatama?
Kord kuus on enamasti piisav, kõige mugavam kohe palgapäeva järel. Kui su elus toimub suurem muutus, näiteks kolimine, uus töökoht või lapse sünd, tee eelarve kohe uuesti. Suured muutused liigutavad numbreid kõvasti.
Mida lugeda sissetulekuks?
Kõike, mis päriselt sinu kontole laekub: netopalk, lisatöö tasu, üüritulu, toetused ja muud regulaarsed laekumised. Kasuta neto- ehk kättesaadavat summat, mitte brutopalka. Nii on tulemus ausam.
Mis siis, kui kulud on sissetulekust suuremad?
Siis näitab kalkulaator miinust ja see on selge märk, et midagi tuleb muuta. Alusta muutuvkuludest, sest neid on kõige lihtsam kärpida. Kui ka pärast seda jääb puudu, vaata üle suuremad püsikulud või otsi lisateenistust.
Milline eelarvestamise meetod on parim?
Parim on see, mida sa päriselt kasutad. 50/30/20 reegel sobib, kui tahad lihtsust. Nullpõhine eelarve annab rohkem kontrolli, kuid nõuab rohkem tähelepanu. Proovi mõlemat ja vaata, kumb sinu eluga paremini klapib.
Rahaasjad