Rahandusministeerium käsitleb finantskirjaoskust ehk rahatarkust teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogumina, mis aitab rahaasjades arukaid otsuseid teha. See on oluline, sest Eestis on viimaste aastate hinnatõus ja maksutõus paljude perede eelarve väga pingule tõmmanud. Eesti Panga 2026. aasta juuni põhinäitajates oli aastane hinnatõus mais 3,7%, tööpuudus I kvartalis 7,1% ja laenukasv aprillis 8,6%. Sellises olukorras ei ole rahatarkus ilus lisateadmine, vaid igapäevane tööriist.
Rahatarkus koosneb mitmest kihist. Esimene on ülevaade rahast: palk, maksud, kohustused ja tegelik kätte jääv summa. Kui brutopalk ja netopalk lähevad segi, tasub alustada selgitusest brutopalga ja netopalga vahe kohta. Teine kiht on käitumine: kas kulud pannakse kirja, kas suuremad ostud mõeldakse läbi ja kas varuraha tekib enne uut kohustust. Kolmas kiht on riskide mõistmine. Laenu puhul ei piisa kuumaksest, vaadata tuleb KKM-i, lepingu kogukulu ja seda, mis juhtub siis, kui sissetulek väheneb.
Eestis ei ole mõistlik rääkida USA-stiilis tarbija krediidiskoorist. Olulisemad on maksehäired, sissetulek, olemasolevad kohustused ja laenuandja enda krediidivõimelisuse hindamine. Creditinfo Eesti kajastab maksehäireid ja kasutab maksejõuetuse tõenäosuse hinnangut, kuid see ei ole sama asi nagu FICO-sarnane avalik tarbijaskoor. Maksehäirete ja krediidiandmete puhul on tähtis ka Andmekaitse Inspektsiooni vaade: isikuandmete kasutamine peab olema põhjendatud, õiglane ja läbipaistev.
Kommentaarid