Kuidas tunda ära petuskeeme ja kaitsta ennast pettuste eest

Internetiajastu on toonud meile palju toredat, ent sama kiirelt on levinud ka petuskeemid. Kuna internetis raha teenimine ja kodus töötamine on muutunud väga populaarseks, on paljud petuskeemid suunatud just neile, kes otsivad raha teenimise võimalust internetis.

Petuskeemid on Eestis muutunud tõsiselt suureks probleemiks. Ainuüksi viimasel aastal petsid kurjategijad Eesti inimestelt välja üle 29 miljoni euro ning ohvriks langes 3685 inimest. Kõige rohkem raha kaotati petukõnede (11,5 miljonit eurot) ja investeerimispettuste (6,3 miljonit eurot) tõttu.

Kuidas aga selliseid petuskeeme ära tunda ning millised on kõige levinumad petuskeemid? Järgnevalt vaatleme kõige tüüpilisemaid skeeme.

Üldiselt kehtib kõikide petuskeemide kohta üks põhimõte: kui see kõlab liiga hästi, et tõsi olla, siis see EI OLE tõsi! Enamus pettureid lubab imekiiret rikastumist ja just see ongi konksukoht. Kiiret rikastumist EI ole olemas, kui sa just ei võida lotoga!

MLM ehk Multi-Level Marketing tähendab skeemi, kus grupp inimesi müüvad mingit toodet ning saavad komisjonitasu ja lisaboonuseid selle eest, kui meelitavad veel inimesi skeemiga liituma.

Sellest tekib ahel ehk püramiid, kus kõige esimene isik saab järjest rohkem boonuseid, mida rohkem inimesi ta liituma meelitab ning mida rohkem inimesi omakorda tolle värvatud inimese grupiga liituvad.

Kuigi kõik MLM skeemid ei ole alati pettused ning tihti on võimalik täiesti reaalselt raha teenida, tuleb meeles pidada ühte asja: isegi need olukorrad, kus MLM näol ei ole tegemist pettusega, ei ole võimalik selle tööga kiirelt rikkaks saada.

Enamjaolt promovad MLM-ettevõtted oma strateegiat nagu kullaauku, millega liitudes saab kohe rikkaks, ent selline unelm tuleb kohe peast pühkida. Raha teenimiseks tuleb tohutult vaeva näha ning peaaegu alati tuleb ka ise mingil määral raha panustada, kuna pead ostma tooteid selleks, et neid sõpradele-tuttavatele tutvustada jne.

Lõppkokkuvõttes võid sa rohkem raha kaotada, kui teenida. Head näited sellistest skeemidest on näiteks kurikuulus Herbalife ja isegi Amway Eesti.

Paljudel juhtudel ei ole MLM taga mitte mingit toodet ning siis on tegemist kõige ehtsama püramiidiskeemiga. Teenust reklaamitakse aktiivselt, et enda alla inimesi koguda ning püramiidi kasvatada, unistusega suurest rikkusest.

Loe siit rohkem püramiidiskeemide kohta

Internetis on mustmiljon pakkumist, mis lubavad uue liituja teha kiiresti rikkaks.

Tavaliselt kõlavad need umbes niimoodi: "Tahad teenida kodus tunni ajaga 200 dollarit?", "Soovid saada rikkaks kodus ja teenida tuhat eurot kohe?" jne.

Mõned markantsemad petturid on loonud lausa suurejoonelised veebilehed, mis lubavad, et nende programmi/teenusega liitudes saad sa rikkaks, muidugi ei puudu nendelt veebilehtedelt luksusautode ja villade pildid.

Eranditult kõik sellised pakkumised on pettused, millest tuleks suure ringiga mööda minna.

Lisaks veebilehtedele arendatakse seda skeemi ka Facebooki vahendusel, kus lubatakse samahõngulise loosungiga rikastumist.

Sinu panuseks oleks tavaliselt kas liitumistasu või mingi lihtne töö nagu postituste jagamine, lehekülgedel klõpsimine või muu selline. Kõik see on aga vale ning loodud üksnes selleks, et petturit rikastada.

Forex iseenesest ei ole pettus ning see on täiesti reaalne investeerimisvõimalus, ent kuna tegemist on väga tulusa ärisektoriga, on liikvel ka palju pettureid, kes ei paku reaalset kauplemisvõimalust, vaid nõuavad liitumistasu ning lähevad sellega nelja tuule poole.

Forex on üleüldiselt üsna riskantne raha teenimise võimalus, kuna sealt kasumi teenimine sõltub suuresti kaupleja kogemusest.

Kui sa ei ole kunagi varem Forex platvormil tegutsenud, ei ole ka väga mõistlik sinna panustada, kuna tõenäosus raha kaotada on suur.

Viimastel aastatel on eriti levinud sotsiaalmeedias reklaamitavad võltsplatvormid, mis näitavad väljamoeldi kasuminumbreid. Ohver teeb mitmeid ülekandeid, ent raha väljavõtmine osutub võimatuks. Investeerimispettustega petsid kurjategijad Eesti inimestelt viimasel aastal välja 6,3 miljonit eurot.

Internetis on väga palju pay-per-click veebilehti, kus on erinevad reklaamid ning liitujale lubatakse rikkusi selle eest, et nad klõpsivad päevas võimalikult palju reklaame.

Tegemist ei ole aga kindlasti kiire rikastumisega. Nimelt, üks klikk maksab enamjaolt umbes 0.010€ või 0.005€ ja tihti on saidil ka päevane limiit: näiteks on võimalik klikkida 30 reklaami päevas.

Mõistetavalt on tegemist kõige muuga kui rikastumise võimalusega - ainus, kes sellest rikkaks saab, on lehekülje omanik. Kõigele lisaks on sul suur tõenäosus oma arvutisse hoopis saada viiruseid või panna oma privaatsus ohtu.

Internetiavarustes on ka erinevaid tööpakkumisi, mis tunduvad üsna reaalsed. Nendeks pakkumisteks on enamjaolt erinevad kirjutamistööd, näiteks artiklite kirjutamine, arvustuste kirjutamine jms.

Kuigi tõepoolest on võimalik teenida raha kirjutamistöödega, on väga palju pakkumisi, mis töö pakkumise asemel röövivad raha.

Selliste pakkumiste saamiseks ja "töö alustamiseks" tuleb tihti maksta sümboolne liitumistasu, mis võib olla näiteks $25 ning peale liitumist lubatakse sulle saata lademetes töövõimalusi, millega peaksid saama teenida tuhandeid eurosid.

Kahjuks aga ei ole olemas mingeid pakkumisi ning jääd lihtsalt oma rahast ilma. Tihti pead sa sisestama krediitkaardiandmed või muud detailsed isikuandmed, mida on seejärel kahjuks võimalik väga kurjasti ära kasutada.

Mida aeg edasi, seda keerukamaks muutuvad ka pettused. Kuna krüptoraha on muutunud populaarseks, on petturid hakkanud keskenduma ka sellele valdkonnale ning tänaseks on juba isegi Eestisse imbunud krüptoraha pettuseid.

Oleme krüptoraha pettustest põhjalikult rääkinud teises postituses, mida saad lugeda alljärgneva nupukese kaudu.

Loe siit krüptoraha pettuste kohta

Kõige uuem ja ohtlikum petuskeemide trend Eestis on tehisintellektiga loodud petukõned. Petturid kasutavad tehisintellekti, et genereerida veenvaid eestikeelseid kõnesid, kus nad esinevad panga töötajate, politsei, tervisekassa või mõne muu ametiasutuse esindajatena.

Selliste kõnede eesmärk on panna sind jagama oma Smart-ID või Mobiil-ID koode, paigaldama kaugjuhtimise tarkvara (nagu AnyDesk) või tegema kiireid pangaülekandeid.

Petukõned on muutunud Eesti kõige kahjulikumaks petuskeemiks. Viimasel aastal kaotasid eestlased ainuüksi petukõnede tõttu 11,5 miljonit eurot. Kiirmaksete levik on teinud olukorra veelgi hullemaks, sest petturid saavad varastatud raha sekunditega välismaale kanda.

Õngitsus on üks levinumaid internetipettuste vorme, kus petturid saadavad sulle e-kirju, SMS-sõnumeid või sõnumeid sotsiaalmeedias, mis näivad tulevat usaldusväärselt asutuselt (pank, Omniva, Maksu- ja Tolliamet jne).

Sõnumis palutakse sul klõpsida lingil ja sisestada oma isikuandmed, pangaandmed või sisselogimisinfo. Link viib aga võltsitud veebilehele, mis näeb välja täpselt nagu päris.

Detsembrikuu on õngitsuspettuste kõrgaeg, sest inimesed teevad rohkem veebioste ja on vastuvõtlikumad sõnumitele "pakiveateadetest" ja "eripakkumistest".

Petuskeemid on tavaliselt oma natuurilt väga sarnased ning seega ei ole nende ära tundmine ja vältimine väga keerukas.

Hoidu lehekülgede eest, mille loosung kõlab väga suurustavalt ja kõlab lihtsalt liiga hea, et tõsi olla. Kui veebilehel olev jutt tundub reaalne, siis pööra tähelepanu veebilehe olemusele, välimusele ja juriidilise info olemasolule.

Kui oled juba pettuse ohvriks langenud, võta kohe ühendust politseiga. Saad teavitada küberkuriteost aadressil cyber.politsei.ee või helistades PPA infoliinile 612 3000. Mida kiiremini tegutsed, seda suurem võimalus on raha tagasi saada.

Kuna pettusi on niivõrd palju ning tegemist on reaalse probleemiga Eestis, on politsei ka oma kodulehel andnud ülevaate erinevatest petuskeemidest (loe seda siit).

Politsei soovitab käituda järgnevalt: