Kõik võlamenetluse kohta: kuidas, mis ja millal?

Võlg. See kõige kurjakuulutavam sõna, mida iga inimene soovib vältida. Paraku aga ei õnnestu võlgade vältimine ühel või teisel põhjusel kümnetel tuhandetel eestlastel iga aasta. Võlad tähendavad aga seda, et uksele koputab peatselt võlamenetlus.

Võlamenetlust ei taha keegi kaela, kuid kord, kui on tekkinud võlgnevus laenuandja ees, ei saa enam seda vältida.

Kuna võlgade sissenõudmise ümber käiv temaatika on väga keeruline, teeme alljärgnevalt lihtsa ülevaate kõige olulisematest punktidest, mida sa peaksid teadma, eriti siis, kui sul on võla tekkimise oht või kui esimesed võlanõuded on juba sinuni jõudnud.

Sa võtsid laenu, aga ootamatult hilineb palgaülekanne ja sa saad teha laenumakse alles 7 päeva pärast laenumakse tähtaega.

Kas see tähendab, et nüüd hakatakse kohe agaralt võlga sisse nõudma?

Inkassosse või kohtusse andmist ei tasu veel küll karta, kuid suure tõenäosusega saab 7 päeva pärast juba võlateate.

See oleneb laenuandjast ja sellest, kuidas sa ise võla tekkimisel tegutsed, kuid kohe, kui sa viivitad makse tasumisega kas või ühe päeva, on laenuandjal igasugune õigus küsida viivist.

Viivise küsimise õiguse sätestab Võlaõigusseaduse § 113, mille lõike 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. Viivise määr on Euroopa Keskpanga viimane intressimäär enne 1. jaanuari ja 1. juulit ja sellele lisandub 7% aastas.

Tüüpilised võla sissenõudmise tähtajad:

Inkasso poole võidakse pöörduda üsna kiirelt, eriti, kui sinu poolt ei tule ühtegi selgitust ega teadet.

See aga tähendab, et sind võidakse kanda maksehäirete registrisse ja anda isegi kohtusse maksekäsu kiirmenetlusega.

Maksehäirete register on Creditinfo poolt hallatud andmebaas, kuhu võib igaüks sisestada maksehäire ehk anda teada inimesest, kes pole oma rahalist kohustust täitnud.

Maksehäireid saab sisestada iga ettevõte, kellel on Creditinfoga leping ning kes on nõudeõiguse omanik ehk kellel on juriidiliselt õigus nõuda kohustuse täitmist.

Teisisõnu, selleks võib olla kas laenuandja või see pool, kellele laenuandja on asja loovutanud (näiteks inkasso).

Maksehäire saab sisestada siis, kui:

Maksehäire ei ole mitte lihtsalt väike märgis kuskil registris, vaid see muudab võimatuks igasuguste krediiditoodete tarbimise.

Seni, kuni maksehäires olev võlgnevus on õhus, ei saa sa ühtegi laenu, järelmaksu, liisingut ja isegi renditeenused võivad sulle ust näidata.

Pole ka välistatud, et tulevased tööandjad vaatavad kandidaatide tausta ja keelduvad neist kandidaatidest, kelle krediiditaust on väga must.

Maksehäireregistris säilib kanne sinu kohta isegi pärast kohustuse täitmist (ehk pärast oma võla täielikku tasumist) veel 5 aastat.

Nagu ülalpool mainitud, siis saadavad laenuandjad üsna kärmelt välja võlateavitused, mis meenutavad kohustust.

Seaduse kohaselt võib sellise teavituse eest küsida kuni 5 eurot, mitte rohkem. Seejuures peavad nad aga kõigepealt saatma ühe teavituse tasuta.

Tänu uuenenud seadusele ei pea muretsema, et sissenõudmiskulud kasvavad üle pea, kuid see ei tähenda, et sa võiksid lihtsalt "üle lasta" meeldetuletusi. Võlateavitused ei ole mõeldud ahjukütteks, vaid viitavad olulisele probleemile - sul on hapuks läinud laen.

Kuidas käituda võlateavituse saamise korral?

See, kas võlast saab kurnav kohtusaaga ja probleemiallikas, sõltub kahest faktorist: sinu käitumisest ja laenuandja suhtumisest. Viimast ei saa sa oluliselt mõjutada, aga enamikel juhtudel on otsustav faktor see, kuidas sa käitud pärast esimese võlateate saamist.

Esiteks, ära pista pead liiva alla. ÄRA peida end kirjade eest. ÄRA ignoreeri telefonikõnesid. ÄRA kustuta kirju ega viska neid ahju.

Ükskõik, kui halb su rahaline seis ka poleks - isegi, kui sul ei ole raha leiva ostmiseks - vasta laenuandjale ja anna endast teada. Suhtle nendega. Täpselt nii lihtne see ongi.

Kui sa põgened teavituste eest ja ignoreerid tuimalt iga meeldetuletust laenuandja poolt, jätad sa endast mulje kui petturist, kelle eesmärk ei olnudki ausalt laenu tasuda.

Mida sa arvaksid ise teisest poolest, kui oled kellelegi raha laenanud ja sulle ei maksta seda tagasi ning tagatipuks ei saa sa ka inimesega ühendust?

Selle asemel, et vaikselt istuda ja loota, et makse ära tehakse, annab laenuandja lepingu lihtsalt üle inkassole ning võid uskuda seda, et inkasso ei ole nii rahulik võla sissenõudmisel, vaid pöördub kohe kohtusse, kui sa asjaga ei tegele.

Seega kohe kui sa saad teavituse, räägi laenuandjaga. Selgita oma olukorda ning seda, miks sa ei saanud laenumakset õigel ajal teha. Äkki pidid sa ostma ootamatult talverehvid, et tööle sõita kenasti ka lörtsise ilmaga? Võib-olla jäi pereliige haigeks ja pidid tegema väljaminekuid? Võib-olla hindasid sa oma maksevõimet üle.

Misiganes põhjus ka ei oleks, räägi sellest. Ka laenufirmas töötavad inimesed ja nad saavad aru või vähemalt saavad teada, kuidas oleks reaalne jätkata.

Kui käitud ausalt, on väga tõenäoline, et saad kokku leppida maksepuhkuse või vaadata maksegraafiku üle ning seda kohandada. Ära aga hoia laenuandjat pimeduses.

Inkasso. See kõige õudsem sõna pea kogu võlamenetluses.

Sõna "inkasso" kirjeldab võlgade sissenõudmise teenust. On palju ettevõtteid, kes on spetsialiseerunud just sellele alale ning tegelevadki üksnes võlgnevuste haldamise ja sissenõudmisega. Ehk teisisõnu, nad koguvad võlgu.

Inkassod on väga musta mainega ning paljud inimesed on ärahirmutatud lugude poolt, kus kirjeldatakse inkassode äärmuslikke meetmeid. Tegelikkuses ei ole asjad sugugi nii hullud ning need mõned kurioossed lood on suured erandid.

Kuidas inkasso võlgu sisse nõuab

Kui inkasso võtab nõude laenufirmalt üle, on neil igasugune õigus asjaga edasi tegeleda, saata sulle meeldetuletusi jne. Esimese sammuna üritab inkasso teha sinuga maksekokkuleppe ehk maksegraafiku.

Seda ei tohiks ignoreerida. On levinud arvamus, et inkassoga ei tohiks teha maksegraafikut, kuid kui nõue on inkassole seadusepäraselt loovutatud ja sul ei ole võimalik tasuda võlgnevust ühe suure maksega, siis on maksegraafik parim lahendus.

Pärast maksegraafiku sõlmimist tuleb kenasti maksetest kinni pidada.

Kui aga juhtub, et sa ei saa sellega hakkama ja võlg on endiselt tasumata, pöördub inkasso üsna kiirelt kohtu poole ja esitab sinu vastu maksekäsu kiirmenetluse.

Laenuvõlgade menetlemine kohtus käib pisut teisiti. Nimelt esitatakse kõigepealt  maksekäsu kiirmenetlus. See on hagita kiirem menetlus, mille korral ei toimu kohtus istungit ning ka protsessi kulud on väiksemad.

Maksekäsu kiirmenetlusega saab välja mõista nõudeid, mis ei ole suuremad kui 6400 eurot. Maksekäsu kiirmenetlust aetakse läbi E-toimiku, seega kogu toiming on digitaalne.

Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist lahendab kohus selle 10 päeva jooksul ning saadab võlgnikule blanketi, mille kaudu saab esitada ka vastuväite.

Võlgade sissenõudmise kohtuprotsess

Kui sa saad kohtult teate maksekäsu kiirmenetluse kohta, pead sa kas tunnustama nõuet ehk tunnistama, et asi on tõepoolest nii või esitama vastuväite, kus viitad sellele, miks sinu arvates pole nõue õige.

Kui kohus kinnitas maksegraafiku, kuid sa ei järgi ka seda, on nõude omanikul (ehk laenufirmal, inkassol vms poolel) õigus pöörata asi sundtäitmisele ehk alustatakse täitemenetlust. See tähendab, et mängu tulevad kohtutäiturid.

Kohtutäitur on isik, kellel on õigus võla täitmiseks arestida võlgniku vara (sh kinnisvara, vallasvara jne) ning isegi arveldusarved. Arestitud vara või sissetuleku arvelt täidetakse nõue.

Tegemist on kõige ekstreemsema meetmega ning sealt ka nimetus "sundtäitmine" - võlgnik otseses mõttes sunnitakse võlga tasuma ning mingit vaidlusruumi või väljapääsu sellest pole.

Kõigepealt saadetakse täitmisteade ning selles on märgitud  vabatahtliku täitmise tähtaeg. See tähendab, et antakse nö viimane tähtaeg, mis ajaks tuleb võlgnevus tasuda.

Kui seda pole võimalik teha, tuleb kohtutäiturile aru anda oma varade ja ülalpeetavate kohta. Kohtutäituril on õigus arestida konto sellises ulatuses, et alles jääks elatusmiinimum, kuid selleks, et elatusmiinimum jääks kontole alles, tuleb esitada kohtutäiturile avaldus.

Ilma avalduseta tekivadki probleemid, kus vale konto arestitakse või võetakse kontolt liiga palju. Juristaitab lehel on veel väga hästi välja toodud mitmed kohtutäitureid puudutavad küsimused ja vastused.

Võla aegumine on viimane asi, millele sa peaksid mõtlema. Paraku aga on see kuum küsimus, millele mõtleb nii mõnigi võlgnik.

Võlgade aegumisega seonduvad 2 tähtaega: 3 ja 10 aastat. Tehingust tuleneva nõude puhul on aegumistähtaeg 3 aastat.

Nõuded aeguvad aga 10 aasta pärast, kui võlgnik rikkus tahtlikult kohustusi. 10 aasta pärast aeguvad ka näiteks kohtutäituri tasud. Sama periood kehtib kohtuotsusega jõustunud nõuetele.

Me oleme eraisiku pankrotist rääkinud lähemalt siin postituses. Sisuliselt see tähendab, et kohus tunnistab inimese täielikult maksejõuetuks ja selline olukord on pikaajaline ehk pole erilist lootust, et asjad näiteks lähikuudel paraneksid.

Eraisiku pankrot on väga äärmuslik meede ja pankroti väljakuulutamine ei ole lihtsamate killast.

Esmalt tuleb teha kohtule pankrotiavaldus ning kui avaldus võetakse menetlusele, määratakse ajutine haldur, kes vaatab, kas sul on piisavalt vara, et võlad ja üldiselt pankrotimenetluse kulud katta.

Kui sul pole piisavalt varasid, siis lõppeb menetlus ning pankrotti ei kuulutat välja.

Seega tähendab pankrotimenetlus tegelikult seda, et kui sul ei ole üldse vara ja oled paljas nagu püksinööp, ei päästa ka eraisiku pankrot.

Ainus, mis päästab, on sissetuleku suurendamine.

Pankrotivara ja oksjonid

Mis saab siis, kui pankrotimenetluse käigus võetakse su vara või kui kohtutäitur arestib varad võlgade katmiseks? Sisuliselt saab sinu varast pankrotivara või arestitud vara, mis läheb enampakkumisele.

Avalikke elektroonilisi enampakkumisi korraldatakse e-oksjoni keskkonnas - tegemist on ametliku kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonikeskkonnaga.

Nagu eelnevalt mainitud, siis kohtutäituri arestitud vara või pankrotihalduri poolt käiku pandud vara müüakse enampakkumise kaudu maha ning sellega üritatakse likvideerida võlad.

Kui võlg on juba tekkinud või tekkimas, siis on kõige parem lahendus laenuandjaga (või misiganes võlausaldajaga) suhelda. Ära mitte mingil juhul ignoreeri probleem, vaid ole aktiivne, suhtle ja näita üles, et soovid asjaga tegeleda.

Kui sulle tundub, et kõik nagu kasvaks üle pea, siis on teine lahendus võtta ühendust võlanõustajaga. Meil on selle teema kohta pisut pikem postitus siin, kuid igal juhul soovitame veel kord seda varianti.

Kaks pead on alati parem kui üks ning sa ei pea oma murega üksi olema. Teinekord on ainus, mida sa vajad, pisut motivatsiooni ning selge tegevusplaan võlgade likvideerimiseks.

Kui sa oled võlgade kadalipu läbi teinud ning teinud läbi ka kõik eelmainitud sammud ja oled jõudnud hetke elus, kus võlad on tasutud, võid end seljale patsutada.

Tubli töö on tehtud! Kuidas aga vältida, et võlaprobleeme tulevikus enam ei teki?

Siin lehel anname paar nõuannet. Esiteks peaksid alustama korralikku eelarvestamist. Isegi väikese palga puhul ei tasu arvata, et eelarve on üleliigne jõupingutus.

Tänu eelarvele näed täpselt, kui palju jääb vaba raha alles ning nii oskad raha planeerida sellisel viisil, et isegi ootamatud kulutused ei valmista sulle probleeme.

Teiseks tasub alati mõelda võimalustele, kuidas rohkem raha teenida. Äkki on sul mõni hobi, millega lisaraha teenida? Äkki saad teha väikeseid "haltuurasid"? Või äkki paned oma raha investeerimise kaudu kasvama? Iga lisaeuro aitab tulevikku kindlamaks muuta.

Võlavaba elu on võimalik ning võlgadest vabanemine on võimalik. Ära anna alla, hoia pea püsti ning kui vaja, maksa võlgu kas või ühe euro haaval. Iga tunneli lõpus on valgus.