Abielu lahutamine: millised kulud kaasnevad lahutamisega?

Abielu lahutamine ei ole kunagi lihtne, olgu tegemist rahumeelse lahutusega või olukorraga, kus üks pool lahutusega nõus ei ole.

Lisaks emotsionaalsele poolele tasub arvestada ka rahalise koormusega. Lahutuse hind sõltub sellest, kas lahutada notaris, perekonnaseisuametis või kohtus, ning kas ette tuleb ka vara jagamist või elatisenõudeid.

Järgnevalt vaatame lähemalt, kui palju abielu lahutamine tegelikult maksab ja milliste kuludega tuleks arvestada.

Eestis on võimalik abielu lahutada kolmel viisil:

Perekonnaseisuametis ja notaris saab lahutada ainult siis, kui mõlemad abikaasad on lahutamisega nõus. Kohtusse tuleb pöörduda juhul, kui üks pool lahutamisega nõus ei ole või kui pooled ei jõua kokkuleppele lahutusega seotud küsimuste osas.

Perekonnaseisuametis lahutamine maksab riigilõivuna 90 eurot. Avalduse saab esitada e-rahvastikuregistri kaudu või kohapeal. Pärast avalduse esitamist määratakse kuupäev, mil mõlemad pooled peavad kohale ilmuma (1–3 kuud pärast avaldust).

Notaris lahutamine läheb maksma ligikaudu 80 eurot (koos käibemaksuga). Notaril on eelis, et ta saab samas korraldada ka laste hooldusõiguse, elatisraha ja varajagamise küsimused. Lisaks saab notari juures lahutada ka juhul, kui üks või mõlemad abikaasad elavad välismaal.

Kohtus lahutamine nõuab hagiavalduse esitamist ja riigilõivu 100 eurot. E-toimiku kaudu esitades on riigilõiv 75 eurot. Kohus võib määrata kuni kuuekuulise leppimisaja, seega võib kohtulik lahutus aega võtta.

Põhimõtteliselt on lahutamise riigilõiv ise üpris mõistlik. Kulukaks läheb asi siis, kui pooled ei jõua omavahel kokkuleppele ning asjasse tuleb kaasata jurist.

Ühisvara jagamine on lahutuse juures sageli kõige keerulisem ja kulukam osa.

Oluline reegel: jagamisele kuulub kogu vara, mis on soetatud abielu jooksul. See hõlmab kinnisvara, sõidukeid, pangakontodel olevat raha ja muud varalist.

Eestis kehtib neli varasuhet:

• Varaühisus – kogu abielu jooksul omandatud vara kuulub mõlemale abikaasale võrdselt
• Varalahusus – kumbki pool säilitab enda omandatud vara
• Vara juurdekasvu tasaarvestus – abielu jooksul tekkinud varaline juurdekasv jagatakse võrdselt
• Abieluvaraleping – pooled on ise kokku leppinud vara jagamise tingimused

Vaikimisi kehtib Eestis varaühisus, kui abikaasad pole teisiti kokku leppinud.

Pangakontol oleva raha jagamisel võetakse aluseks konto seis lahutuse jõustumise kuupäeval.

Mis puudutab võetud kohustusi, siis jagamisele kuuluvad ainult need kohustused, mis on ühiselt võetud. Näiteks kui pooled on taotlenud koos kodulaenu, kuulub see jagamisele. Kui kohustus on ainult ühe poole oma, siis seda ei jagata.

Ühisvara jagamist saab nõuda kuni 30 aastat pärast lahutust, seega ei tasu seda küsimust edasi lükata.

Elatisraha määramine on lahutuse puhul üks olulisemaid küsimusi, eriti kui peres on alaealisi lapsi.

Alates 1. aprillist 2025 on elatise miinimum 301,74 eurot lapse kohta kuus. Summa arvutatakse igal aastal uuesti, lähtudes eelmise aasta majandusnäitajatest.

Elatise arvutamise valem põhineb järgmistel komponentidel:

• Baassumma (282,31 eurot 2025. aastal)
• 3% eelmise aasta keskmisest brutopalgast
• Peretoetuste arvessevõtmine
• Lapse vanemate vahel jagatud aeg

Kui lapsele tehtavad kulutused on suuremad kui miinimumelatis ja vanem soovib teiselt poolelt suuremat summat, tuleb selle jaoks esitada kohtule hagiavaldus.

Juhul kui üks vanem ei maksa elatisraha, võib Sotsiaalkindlustusamet maksta elatisabi. See on mõeldud olukordadeks, kus teine vanem hoidub elatise maksmisest kõrvale.

Lahutuse kestus sõltub sellest, millist viisi kasutad:

• Perekonnaseisuametis: 1–3 kuud pärast avalduse esitamist
• Notaris: samuti 1–3 kuud, kuid notari juures saab korraldada ka varaga seotud küsimused
• Kohtus: võib kesta kuudest kuni aastani või kauemgi, sõltuvalt vaidluste keerukusest. Kohus võib määrata kuni 6-kuulise leppimisaja

Kõige kiirem on lahutamine perekonnaseisuametis või notari juures, kui mõlemad pooled on nõus. Kohtulik lahutus võtab alati rohkem aega ja on ka kallim.

Abielu lahutamise avalduse saab esitada ka elektrooniliselt e-rahvastikuregistri kaudu. See on mugav viis, kui mõlemad pooled on lahutusega nõus.

Avalduse esitamiseks on vaja:

• Mõlema abikaasa ID-kaarti või mobiil-IDd
• Mõlemad pooled peavad avalduse digiallkirjastama
• Riigilõiv tuleb tasuda enne avalduse esitamist

Pärast avalduse esitamist määratakse kuupäev, mil mõlemad abikaasad peavad isiklikult kohale ilmuma. Kohtuliku lahutuse puhul saab hagiavalduse esitada e-toimiku kaudu, kus riigilõiv on soodsam (75 eurot tavapärase 100 euro asemel).

Lahutuse kogukulud sõltuvad suuresti sellest, kas pooled suudavad omavahel kokku leppida või tuleb asju kohtus lahendada.

Kui lahutus on sõbralik ja pooled suudavad vara jagamise osas kokku leppida, jäävad kulud mõnesa euro piiresse. Kui aga tekivad vaidlused vara või laste üle, võivad juristide ja kohtukulud tõusta tuhandetesse.

Kui oled silmitsi lahutusega, kus kokkulepet pole võimalik saavutada, võta kindlasti ühendust juristiga. Nii saad olla kindel, et sinu õigused on kaitstud ja lahutus läheb võimalikult sujuvalt.