Toetuste ülevaade
Igal Eesti kodanikul on õigus kasutada erinevaid toetuseid ning neid on üsna rohkelt – toetuseid on saadaval pea igas valdkonnas, alates sissetulekutoetustest ja peretoetustest kuni toetusteni, mis on mõeldud oma ideede elluviimiseks.
Muidugi on igal toetusel omad tingimused, millele tuleb vastata toetuse kasutamiseks.
Kui otsid parasjagu infot mõne toetuse kohta või tahad teada, kas sulle rakenduks mõni võimalus, võid abi saada Financer.com alljärgnevast toetuste ülevaatest, kuhu oleme kokku kogunud info Eesti levinumate toetuste kohta.
Pea silmas, et kuigi meie eesmärk on alati anda võimalikult täielikku ülevaadet, võivad mõned toetused siit nimekirjast puududa.
Kõige parem viis, kuidas teada saada, millised toetused sulle võivad rakenduda, on ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kust saab juba rohkem pädevat informatsiooni. Võta alljärgnevat juhendit kui väikest eelvaadet teemasse – loodetavasti annab see sulle kätte õige teeotsa.
Madalapalgaliste toetus
Üks toetuste liike, mille suhtes on kõige rohkem huvi tuntud, on palju kõmu tekitanud madalapalgaliste toetus. Sellega seoses on paljudel mõttes: kas 2024. aastal saab madalapalgaliste toetust?
Vastus: paraku mitte.
Madalapalgaliste toetus oli mõne aasta eest toimunud tulumaksureformi üks esimestest sammudest, mille käigus oli võimalik taotleda 2017. aastal tulumaksutagastust neil, kes olid töötanud 2016. aastal vähemalt 6 kuud, kuid nende aastane teenistus oli keskmiselt vähem kui 651 eurot kuus.
Tagasimakse soov tuli esitada üheskoos oma 2017. tuludeklaratsiooniga ning tagastati maksimaalselt 709 eurot. Rahvasuus on see tagasimakse saanud endale nimeks “madalapalgaliste toetus”.
2018. aastast alates on maksuvaba tulu saadaval kõigile, kelle sissetulek on alla keskmise. Seega pole enam toetust kui sellist, vaid on lihtsalt tulumaksuvabastus.
Ka tulumaksuvabastus on väga kasulik võimalus, mis tähendab, et iga kuu läheb palgast vähem raha maha.
Tagamaks, et saad tulumaksuvabastuse kasutatud täies ulatuses, anna tööandjale teada, millisel määral soovid oma tulumaksuvabastust kasutada.
PS: 2025. aastast on maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas.
Töötukassa toetused
Töötukassa vahendusel on võimalik saada mitmeid toetuseid ja hüvitisi, mille täielik nimekiri on saadaval Töötukassa lehel siin.
Nagu ikka, tasub võtta ühendust Töötukassa endaga, et täpsemalt teada saada, millised toetused ja hüvitised on sulle saadaval. Küsi oma Töötukassa konsultandilt – nõustamise käigus selgub, millised toetused sulle rakenduvad.
Alljärgnevalt toome aga välja mõned olulisemad toetused, mida Töötukassa kaudu võib saada.
Töötuskindlustushüvitis
Töötukindlustushüvitis on üks kõige kasulikumaid abivahendeid neile, kes on jäänud hiljuti töötuks.
Esimesel 100 päeval saad iga päeva eest hüvitist 60% päeva keskmisest töötasust, edaspidi 40%.
Töötuskindlustushüvitist võib saada järgnevatel tingimustel:
- oled töötuna arvel ja teinud avalduse töötuskindlustushüvitise saamiseks;
- sul oli viimase 3 aasta jooksul tööstaaži vähemalt 12 kuud;
- sa ei lahkunud töölt omal algatusel.
Näiteks saab hüvitist siis, kui tähtajaline tööleping lõppeb ära, töövõtuleping lõppeb, sind koondatakse, ettevõte likvideeritakse vms.
Rohkem infot selle kohta, kui kaua hüvitist tasutakse ning kui suur see on, saad Töötukassast. PS: avaldust on võimalik teha ka e-töötukassa kaudu.
Töötutoetus
Töötukassa maksab ka töötutoetust. Seda võivad saada need inimesed, kes:
on töötuna registreeritud;
kelle 1 kuu sissetulek on väiksem, kui 31-kordne päevamäär (362,70€);
olid eelneva 12 kuu jooksul tööga hõivatatud vähemalt 180 päeva.
Töötutoetuse saamine võib olla aga keeruline, kuna töötutoetusel on palju erisusi.
Näiteks ei ole sul õigust saada töötutoetust, kui sa teed tööampse. Samuti ei saa töötutoetust siis, kui sul on mingid muud sissetulekud (nende hulgas vanemahüvitis, töövõimetoetus jms).
2024. aastal on töötutoetuse suurus 11,70€ päevas, 31-kordne päevamäär on seega 362,70€.
Koondamishüvitis
Koondamishüvitist on võimalik saada siis, kui:
töösuhe kestis vähemalt 5 aastat;
tööleping öeldi üles koondamise pärast või ütlesid ise töölepingu üles, sest sinu tööandja ei saanud anda nii palju tööd nagu oli ette nähtud töölepingu alusel.
Koondamishüvitise taotluse teeb tööandja sinu eest 5 päeva jooksul pärast töösuhte lõppemist.
Kui suur on koondamishüvitis? See sõltub töösuhte pikkusest:
- 5-10 aastat: hüvitise suurus on ühe kuu keskmine töötasu;
- 10+ aastat: kahe kuu keskmine töötasu.
Töövõimetoetus
Töövõimetoetust võib saada iga vähemalt 16-aastane (kuni vanaduspensionieas) olev inimene, kes on Eesti kodanik (või alalise elamisloaga isik) ning kes on läbinud töövõime hindamise Töötukassas, misjärel on tunnistatud töövõime osaliseks või puuduvaks.
Töövõimetoetuse suurus osalise töövõime puhul on umbes 318,06 eurot kuus, puuduva töövõime korral umbes 558 eurot kuus.
Kui töövõime on osaline, tuleb täita nö aktiivsusnõue, mis tähendab, et pead tegema vähemalt ühte järgnevast:
- töötama;
- õppima;
- kasvatama alla 3-aastast last;
- hooldama raske või sügava puudega pereliiget;
- saama loometoetust;
- viibima erihooldusteenust pakkuvas hoolekandeasutuses;
- viibima ajateenistuses;
- viibima ravil.
Kui töövõime on puuduv, ei tule täita ülalmainitud tingimusi. Töövõimetoetust ei saa aga siis, kui saad juba pensioni.
Sõidu- ja majutustoetus
Töötukassa eesmärk on ühtlasi ka motiveerida inimesi tööd otsima. Üks sellistest motivaatoritest on sõidu- ja majutustoetus.
Sõidu- ja majutustoetust makstakse siis, kui osaled näiteks tööpraktikal, nõustamisteenustel, arengutreeningutel, tööklubides vms sarnastel töötukassa teenustel.
Sõidu- ja majutusteenus on 10 senti 1 kilomeetri pealt, kuid maksimaalselt 26 eurot päevas. Toetust saab siis, kui läbitud vahemaa on ühe suuna kohta vähemalt 500 meetrit ning toetuse saab kätte kord kuus.
Peretoetused
Sotsiaalkindlustusamet tasub mitmeid erinevaid perehüvitisi. Täpse info ja põhjaliku ülevaate leiab Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste lehelt siin.
Perehüvitiste taotlemine on eriti lihtne tänu Eesti.ee riigiportaalile, kuna seal on juba sinu andmed rahvastikuregistri andmetega eeltäidetud ja seega on märgitud ära, milliste hüvitiste saamisele on sul õigus.
Alljärgnevalt selgitame aga põgusalt mõningaid olulisemaid perehüvitisi, et saaksid kiire ülevaate enne, kui hakkad lähemalt uurima või kulutad aega riigiportaali sisenemisele.
Sünnitoetus
Sünnitoetus on põnev ühekordne toetus, mis makstakse lapse sündimise korral. Toetuse summa on 320 eurot lapse kohta.
Toetus on aga suurem siis, kui sündima peaksid näiteks kolmikud: sel juhul on toetus 1000 eurot lapse kohta.
Toetuse saamiseks tuleb saata Sotsiaalkindlustusametile taotlus, mida saab teha ka eesti.ee vahendusel.
Lapsetoetus
Lapsetoetus on üks levinumaid peretoetuseid, millega on enamus ka kursis – rahvakeeli nimetatakse seda “lasterahaks”.
Lapsetoetus on 80€ kuus ning seda makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
Kui peres on 3 või enam lapsetoetusele õigustatud last, saab lapsetoetust 100€ alates kolmandast lapsest.
Jagatav vanemahüvitis
Jagatav vanemahüvitis on sisuliselt emapalk või isapalk: konks on selles, et vanemad saavad ise otsustada, kumb hakkab hüvitist saama.
Vanemahüvitist saab alates lapse 31-päevaseks saamisest kuni 3-aastaseks saamiseni.
Olulised faktid vanemahüvitise kohta:
- vanemahüvitis kestab kuni 475 päeva;
- hüvitise saamise ajal võib töötada (vanemahüvitis ei vähene, kui tulu on alla 2366€ kuus);
- vanemahüvitis jääb vahemikku 725-4733,53€ (bruto). Suurus sõltub referentsperioodil makstud sotsiaalmaksu suurusest;
- vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatud.
Kuna vanemahüvitis võib olla üpris keeruline teema ja sõltuda isiklikest faktoritest, on mõistlik võtta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga. Jagatava vanemahüvitise kohta saab lugeda rohkem ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
Lasterikka pere toetus
Kui peres on vähemalt 3 last, kelle eest tasutakse juba lapsetoetust, siis saab ka lasterikka pere toetust.
Kui peres on vähemalt 3 last, saab lasterikka pere toetusena 450€ kuus.
Kui peres on vähemalt 7 last, saab 650€ kuus.
Eraldi taotlust pole selle toetuse saamiseks vaja teha – see arvestatakse juurde automaatselt peretoetustele.
Eestkostetava lapse toetus
Kui kasvatad last, kes on eestkostel, on võimalik saada 240 eurot kuus toetust eestkostetava lapse kohta.
Toetust saab taotleda kohe, kui on tehtud eestkoste kohtumäärus. Kui sul on näiteks ununenud toetuse taotlemine, makstakse seda välja kuni 6 kuu eest tagantjärgi.
Eestkostetava lapse toetust tasutakse seni, kuni laps saab 18-aastaseks (või kui ta õpib, tasutakse selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks).
Üksikvanema lapse toetus
Üksikvanema lapse toetust võivad saada siis, kui sünniaktis pole andmeid isa kohta või kui teine lapsevanem on ametlikult tagaotsitav.
Sellise toetuse suurus on 80€ kuus.
Toetuse saamiseks pole vaja eraldi taotlust esitada.
Toetust makstakse seni, kuni lapse isa võtab lapse omaks, isadus tuvastatakse kohtulikult, lapsevanem pole enam tagaotsitav jne.
Toitjakaotuspension
Toitjakaotuspension on üks eriline pensioni liik, mida makstakse isiku surma korral tema ülalpidamisel olnud pereliikmetele.
Toitjakaotuspensioni suurus sõltub isiku pensionistaažist ja pereliikmete arvust. Kui peres on vähemalt 3 liiget, makstakse 100% vanaduspensionist, kuid 1 pereliikme puhul makstakse 50%.
Toitjakaotuspensioni saamiseks tuleb esitada avaldus ja dokumendid, mis tõestavad surnud pereliikme tööstaaži.
Täpsemat infot saad Sotsiaalkindlustusametist.
Üksi elava pensionäri toetus
Üksi elavatel pensionäridel on õigus saada kord aastas toetust 200 eurot.
See toetus makstakse välja üheskoos oktoobrikuu pensioniga ning seda saavad kõik vanaduspensionieas olevad inimesed, kes elavad üksi (vastavalt rahvastikuregistrile) ning kelle pension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine vanaduspension.
2024. aastal saab üksi elava pensionäri toetust siis, kui kättesaadav pension on väiksem kui 853€.
Toetust pole vaja ise taotleda, sest see makstakse vastavalt rahvastikuregistri andmetele.
Ainus, mida tuleb silmas pidada, on see, et toetuse saamiseks peab kogu perioodi jooksul (st toetuse maksmise aasta aprillist septembrini) olema olnud vanaduspensioniiga, elatud üksi ning vastatud ka eelmainitud pensioninõudele.
Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetus on kohaliku omavalitsuse poolt makstav toetus, mis on mõeldud puuduses inimestele.
Toimetulekutoetus on mõeldud olukordades, kus ükski teine abinõu pole olnud piisav.
Summa arvestamisel võetakse arvesse kogu pere netosissetulekut, eluasemekulusid ja toimetulekupiiri.
Kui suur on toimetulekupiir?
Alates 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir 200€ esimese pereliikme kohta. Teise pereliikme kohta on see 160€, iga alaealise kohta on see 240€.
Toimetulekutoetuse arvestamisel peetakse sissetulekuks praktiliselt kõike: töötutoetus, pension, elatisabi jne.
Arvesse ei lähe ainult ühekordsed toetused ja muu taoline.
Kuna toimetulekutoetus on keeruline teema, tuleb kindlasti pöörduda kohaliku omavalitsuse jutule täpsema info jaoks.
KredEx toetus
KredEx on eriti hästi tuntud oma laenukäenduse poolest, mis on paljudel peredel võimaldanud kodulaenu võtta.
KredExi toetused, ehkki kahtlemata kasulikud, on võrdlemisi keerulised. Tegemist on väga spetsiifiliste toetustega, millel on ranged reeglid ning taotlemine pole seega kaugeltki lihtne.
Samuti on KredExi toetuste rahalised vahendid piiratud ning võib juhtuda, et taotlusvoor suletakse võrdlemisi kiirelt raha otsasaamise tõttu.
Selle kõige tõttu tuleb KredExi toetuste taotlemisel olla väle ning veenduda, et vastad toetuse nõuetele täielikult.
KredExi toetused on mõeldud eelkõige väikeelamute rekonstrueerimiseks või kütteseadmete uuendamiseks.
Kütteseadmete uuendamise toetus on mõeldud näiteks ahju soetamiseks/paigaldamiseks, kaugküttevõrguga liitumiseks vms. Maksimaalne toetuse suurus on 10 000€.
Väikeelamute rekonstrueerimistoetus võib ulatuda 20 000 – 40 000€ juurde ning see on mõeldud kodu rekonstrueerimiseks. Peamine eesmärk: muuta elamu energiatõhusamaks, vähendada energiakulu jne.
Kodutoetus lasterikastele peredele
Kolmas oluline KredExi toetus on mõeldud peredele, kus on vähemalt 3 last.
Toetuse eesmärk on aidata perel osta kodu juhul, kui neil ei ole hetkel päris oma kodu. KredExi toetuse abiga saab pere kas endale osta või ehitada kodu.
Maksimaalne kodutoetuse suurus on 10 000€.
Toetus on mõeldud aga seejuures ainult sellisele leibkonnale, kellel oli kalendriaasta maksustatav tulu kuni 450€ ühe pereliikme kohta kuus.
Alustava ettevõtte toetus
Kõigele ülaltoodule lisaks on võimalik taotleda ka erinevaid toetuseid, mis on mõeldud ettevõtte alustamiseks.
Kuigi variante on mitmeid erinevaid, siis kõige levinumad toetused on Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus ja EAS-i starditoetus.
Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus
Kui sa oled töötuna arvel (või vanaduspensioniealine) ning oled läbinud ettevõtluskoolituse (või sul on ettevõtluskogemus/majandusalane kõrgharidus), on sul võimalik taotleda Töötukassast ettevõtluse alustamise toetust (EVAT).
Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus on kuni 6000€.
Ettevõtluse alustamise toetusel on aga palju konksukohti ning selle taotlemine ega saamine pole lihtne.
Siin on näiteks mõned EVAT-i taotlemise olulised punktid:
Taotlemisel tuleb esitada äriplaan koos 3 aasta finantsprognoosidega ning vähemalt 2 hinnapakkumist ostetava asja/teenuse jaoks;
Toetust ei saa riskantse äriplaani jaoks;
Toetust ei saa osakapitali sissemakseks ega olemasoleva ettevõtte laiendamiseks.
Kuna Töötukassa toetuse reeglid, taotlemine ja erisused on väga keerukad, tasub uurida lähemat infot juba otse Töötukassalt.
EASi starditoetus
EAS ehk Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on üks peamiseid sihtkohti, mille kaudu saada erinevaid toetuseid mistahes tasemel ettevõttele.
EASi vahendusel võib saada rahastust isegi suurprojektide jaoks: näiteks on olemas isegi suurinvestori toetus.
Alustava ettevõtja jaoks on kõige olulisem aga EASi starditoetus.
Starditoetus on mõeldud kuni 3-aastastele ettevõtetele ning selle maksimaalne suurus on 20 000€ (toetuse omaosalus on 20%).
Peamine eesmärk on toetada uue ettevõtte kasvu, luua uusi töökohti ja edendada müügitulu. Pärast toetuse saamist tuleb 3 kuu jooksul luua vähemalt 1 täiskohaga töökoht või mitu osalise tööajaga töökohta.
Starditoetusel on ka käibenõue: näiteks Tallinna ja Tartu ettevõtted peavad 2 aasta jooksul saama käibeks 80 000€.
Vajad toetust: mida edasi teha?
Nagu ülalpool olevast põgusast infost saad näha, on Eestis rohkelt erinevaid toetuseid sisuliselt iga valdkonna jaoks. Kui sul on rasked ajad, oled kaotanud töö või on tekkinud mõni muu mure, on suur tõenäosus leida mõni toetus abiks.
Kuna toetuste teema on aga keeruline ning iga olukord on erinev, pead kindlasti ühendust võtma vastavate ametiasutustega, olgu selleks Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa või kohalik omavalitsus.
Pöördu kindlasti vastavate riigiasutuste poole, et saada sealt juba täpsemat infot ning abi.
Kasutatud allikad ja kasulikud viited
- Aastatel 2024–2025 kehtima hakkavad maksuseaduste muudatused (Maksu- ja Tolliamet)kuupäev: veebruar 8, 2024
- Töötukassa pakutavad hüvedkuupäev: veebruar 8, 2024
- Töövõimetoetuskuupäev: veebruar 8, 2024
- Perehüvitised (Sotsiaalkindlustusamet)kuupäev: veebruar 8, 2024
- Toitjakaotuspension (Sotsiaalkindlustusamet)kuupäev: veebruar 9, 2024
- Toimetulekutoetuskuupäev: veebruar 9, 2024
- Ettevõtluse alustamise toetus (Töötukassa)kuupäev: veebruar 9, 2024
7420 lugemist 
