Arvelduskrediit: mida peab teadma enne limiidi kasutamist?

Arvelduskrediit on kokkulepitud krediidilimiit, mis lubab arvelduskontol minna miinusesse. Tavakeeles tähendab see seda, et pank või krediidiandja annab teile justkui rahalise puhvririba. Kui kontol on 0 €, aga limiit on 1 000 €, saate vajadusel kasutada osa sellest 1 000 eurost.

See ei ole lisaraha, mis kukub taevast sülle. See on laen. Vahe tavalise väikelaenuga on selles, et kogu summat ei maksta korraga välja ja te ei pea iga kord uut taotlust tegema. Kasutate limiiti siis, kui vaja, ja maksate intressi tavaliselt ainult selle osa pealt, mille päriselt kasutusele võtate.

Piltlikult öeldes on arvelduskrediit nagu rahakoti peidetud sahtel. Hea, kui buss sõidab nina eest ära, auto vajab kohe remonti või ettevõttel venib kliendi arve laekumine. Halb, kui hakkate seda sahtlit kohtlema nagu igakuist palgalisa.

Arvelduskrediidi puhul määratakse teile limiit. See võib olla seotud teie pangakontoga, eraldi krediidikontoga või ettevõtte arvelduskontoga. Limiidi piires saate raha kasutada, tagasi maksta ja uuesti kasutada. See korduvkasutus teebki toote paindlikuks.

Tüüpiline loogika näeb välja nii:

• krediidiandja hindab teie sissetulekut, olemasolevaid kohustusi ja maksekäitumist;
• lepingus määratakse limiit, intressimäär, võimalik limiiditasu ja maksepäev;
• raha kasutamisel tekib kasutatud limiidilt intressikulu;
• kasutamata limiidilt võib lisanduda limiiditasu või kohustistasu;
• tagasimakse vähendab kasutatud osa ja vabastab limiiti uuesti kasutamiseks.

LHV lepingueelse info põhjal arvestatakse arvelduskrediidi intressi kasutatud limiidilt ja limiiditasu kasutamata limiidilt. Intressi ja tasu arvestamisel kasutatakse tegelike päevade arvu ning 360-päevast aastat. See on oluline, sest näiliselt väike protsent võib muutuda ebameeldivaks, kui limiit seisab kuude kaupa kasutuses.

Arvelduskrediidi hind ei koosne ainult intressist. Vaadake kogu pilti, sest muidu võib odavana näiv limiit olla sama tüütu nagu tilkuv kraan, väike kulu, mis jookseb iga päev.

Eraisikule mõeldud arvelduslaenu näidetes on intress sageli personaalse pakkumise küsimus. Swedbanki arvelduslaenu lehel on kirjas, et intress algab 13% aastas ja sõltub muu hulgas summast, kohustustest ning maksevõimest. Samal lehel märgitakse ka kohustistasu kasutamata summalt. Ettevõtete arvelduskrediidi puhul võib hind olla hoopis teistsugune, näiteks Swedbanki ärikliendi arvelduskrediidi näites on limiit alates 10 000 € ning hind sõltub tagatisest, käendusest ja euriborist.

Sellepärast ei ole mõtet küsida ainult: kui suur on intress? Küsige parem:

• kui suur on krediidi kulukuse määr ehk KKM;
• kas kasutamata limiidilt tuleb limiiditasu;
• kas lepingu sõlmimisel või muutmisel on tasu;
• kui kiiresti peab kasutatud osa tagasi maksma;
• kas ennetähtaegne tagastamine on tasuta;
• mis juhtub, kui maksepäeval ei ole kontol piisavalt raha.

Kui võrrelda arvelduskrediiti krediidiliiniga või krediidikontoga, siis ärge jääge kinni ainult kuumaksesse. KKM ja kogukulu näitavad rohkem kui ilus reklaamnumber.

Arvelduskrediidi suur pluss on paindlikkus. Te ei pea iga ootamatu kulutuse pärast uut lepingut sõlmima. Miinus on sama asja teine külg: kui raha on kogu aeg ühe kliki kaugusel, võib otsus tulla liiga kiiresti.

See on eriti oluline Eestis, kus paljudel leibkondadel on korraga kodulaen, liising, väikelaen või järelmaks. Üks väike limiit võib tunduda süütu, kuid laenuandja vaatab kogu kohustuste pilti. Kui see pilt on juba tihe, võib järgmine limiit teha igapäevaelu hapramaks.

Õige arvelduskrediit ei ole suurim limiit. Õige variant on see, mille kogukulu on arusaadav ja mille saate tagasi maksta ka siis, kui kuu läheb viltu.

Alustage vajadusest. Kui teil on ühekordne suurem kulu, võib tavaline väikelaen olla selgem, sest sellel on kindel graafik ja lõppkuupäev. Kui vajate korduvat puhvrit, näiteks ettevõtte rahavoogude silumiseks, on arvelduskrediit loogilisem. Kui soovite igapäevaseid oste teha ja ostukaitset või reisikindlustust kasutada, võib sobida hoopis krediitkaart.

Seejärel võrrelge kulusid. Vaadake KKM-i, lepingutasu, limiiditasu ja viiviseid. TTJA rõhutab tarbijakrediidi puhul lepingueelse teabe tähtsust, sest standardinfo teabeleht aitab pakkumisi võrrelda samas vormis. See ei ole tüütu bürokraatia. See on paber, mis võib säästa teid kallist veast.

Kolmandaks kontrollige pakkujat. Tarbijale krediiti andev või vahendav ettevõte peab tegutsema kehtivate reeglite järgi. Finantsinspektsioon väljastab ja tunnistab kehtetuks krediidiandjate tegevuslube ning nende roll on Eesti krediiditurul keskne. Kui pakkuja tundub kahtlane, vaadake registrit enne lepingu sõlmimist, mitte pärast esimest makseprobleemi.

Eestis käsitletakse eraisikule antavat arvelduskrediiti üldjuhul tarbijakrediidina. See tähendab, et mängu tulevad tarbijakrediidi reeglid, KKM-i avaldamine, lepingueelne teave ja krediidiandja kohustus hinnata teie maksevõimet.

TTJA selgitab, et enne laenulepingu sõlmimist peab krediidiandja andma lepingueelset teavet standardinfo teabelehel. Seal peavad olema kirjas näiteks laenusumma, aastane intressimäär, krediidi kulukuse määr, maksegraafikuga seotud info, viivised, muud tasud ja taganemise võimalus.

KKM-i puhul on Eestis oluline ka seaduslik ülempiir. TTJA järgi avaldab Eesti Pank kaks korda aastas keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ning maksimaalne lubatud KKM arvutatakse selle põhjal. Seetõttu tasub ajakohast ülempiiri vaadata alati värskest allikast. Meil on selle kohta eraldi ülevaade: maksimaalne krediidi kulukuse määr Eestis.

Ärge ajage seda segamini USA-laadse krediidiskooriga. Eesti turul jälgib Creditinfo Eesti peamiselt maksehäireid ja pakub maksevõimet kirjeldavaid riskinäitajaid, kuid tavalise tarbija igapäevane laenuotsus ei käi FICO-sarnase numbri järgi. Palju olulisem on see, kas teil on maksehäireid, milline on sissetulek ja kui suur on olemasolev võlakoormus.

Kujutage ette, et teie pesumasin läheb katki ja palgapäevani on kümme päeva. Kontol on 120 €, uus masin maksab 450 € ja olemas on 600 € arvelduskrediidi limiit. Kasutate limiidist 330 €, maksate palgapäeval summa tagasi ja intress jookseb ainult lühikese aja eest. Sellises olukorras võib limiit olla odavam ja mugavam kui uue laenu vormistamine.

Teine lugu on siis, kui sama 330 € jääb kuust kuusse üles. Järgmisel kuul lisandub autoremondi arve, siis hambaarst, siis talvine küttekulu. Ühel hetkel on kogu limiit kasutuses ja palgapäev ei paranda enam midagi. Siis ei ole arvelduskrediit enam puhver, vaid väike võlaauk, mille servad murenevad iga intressipäevaga.

Kui tunnete end selles teises näites ära, vaadake pigem laenu refinantseerimist või rääkige laenuandjaga enne, kui maksed hilinevad. Maksehäirega on uue abi leidmine juba keerulisem.

Arvelduskrediit ei ole alati halb ega alati hea. See on tööriist. Haamer võib aidata riiuli seina saada, aga keegi ei taha haamriga klaasvaasi parandada.

Kui vajate kindlat summat ja tahate täpset graafikut, võrrelge väikelaene. Kui tahate limiiti, mida saab kasutada paindlikult, võrrelge krediidikontosid ja krediidiliine. Kui tegelete kodu ostmise või suurema kinnisvaraküsimusega, on asjakohasem kodulaen või muu tagatisega lahendus.

Kõige mõistlikum kontrollküsimus on lihtne: kas ma tean juba täna, millal ja millisest rahast selle limiidi tagasi maksan? Kui vastus on udune, tasub paus teha. Udune vastus muutub laenulepingus väga kiiresti väga konkreetseks maksepäevaks.