Omafinantseering: kuidas leida kodulaenu sissemakse raha?

Kinnisvara tagatisega laenu ei väljastata kunagi 100% ulatuses kinnisvara turuväärtusest.

Kui tagatiseks on üksnes kinnisvara, väljastatakse laen tavaliselt kuni 85% väärtuses. Kodulaenu puhul võib see määr ulatuda 90%-ni, hüpoteeklaenude puhul ei pruugita anda rohkem kui 70%.

Eesti Panga regulatsiooni kohaselt on kodu ostmisel eluasemelaenuga kohustuslik vähemalt 15% suurune omafinantseering.

Näiteks: kui soovid Tallinnas osta 2-toalist korterit turuväärtusega 180 000 eurot ning laenuandja annab laenu 85% ulatuses, on laenusumma 153 000 eurot. Ise peaksid seega oma taskust maksma 27 000 eurot.

Arvestades kinnisvara tagatisega laenude tavalisi summasid, on selge, et omafinantseering ei pruugi olla sugugi lihtne ülesanne.

Kui paljudel meist on tagataskust võtta omafinantseeringu summa?

Õnneks on aga paar võimalust, kuidas leida omafinantseeringu summa. Räägime neist võimalustest alljärgnevalt.

Kui soovid taotleda kodulaenu uue kinnisvara ostmiseks või olemasoleva parandamiseks, on võimalik omafinantseeringu osa vähendada 10%-ni EISi (endine KredEx) käendusega.

EIS (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, endine KredEx) on eriti levinud noorte perede ja noorte spetsialistide seas, kuna käenduse abil on kodulaenu saamine märksa lihtsam.

Lasterikastele peredele (vähemalt 3 last vanuses kuni 19 aastat) on tingimused veelgi soodsamad: omafinantseering algab vaid 5% -st ning käendus võib ulatuda kuni 40%-ni kinnisvara väärtusest (maksimaalselt 50 000 eurot).

EISi põhitingimused:

EISi käendus ei ole aga mõeldud igale koduostjale. Käenduse saamiseks pead kuuluma määratud sihtgruppide hulka:

• Noored pered – vanemad kuni 35-aastased vähemalt 1 alla 16-aastase lapsega (või kuni 40-aastased 2+ alla 16-aastase lapsega)
• Noored spetsialistid – kuni 35-aastased lõpetatud kõrghariduse või kutseõppega
• Lasterikkad pered – vähemalt 3 last vanuses kuni 19 aastat
• Energiatõhusa eluaseme omandajad – A, B või C energiamärgisega kodu ostjad
• Kaitseliidu ja Kaitseväe veteranid

EISi käendust aktsepteerivad Eestis kõik pangad. Arvesta ka, et käendus on mõeldud üksnes eluasemelaenu taotlemiseks, mitte hüpoteeklaenu jaoks.

Üks levinumaid omafinantseeringu viise on lisatagatise panustamine.

Lisatagatiseks peab üldjuhul olema mõni teine kinnisvara, kuid see ei pea tingimata kuuluma sulle - see võib olla ka näiteks su ema, isa, õe, venna, vanavanemate oma. Kui lisatagatiseks on kolmandale isikule kuuluv kinnisvara, on vaja notariaalselt kinnitatud volikirja.

Mõnel puhul aktsepteeritakse lisatagatisena ka vallasvara, autosid, väärtpabereid või muud, kuid kõige levinum on siiski teine kinnisvara.

Seejuures tuleb aga arvesse võtta, et makseprobleemide korral vastutab ka lisatagatise omanik ning kui laenumakseid korralikult ei tehta ning laen läheb "hapuks", võib laenuandja realiseerida lisatagatise.

Hüpoteeklaenude puhul on võimalik lisaks ka rakendada kolmanda isiku tuge ehk käendust.

See tähendab, et keegi kolmas on nõus probleemide korral vastutama ning tasuma laenumakseid. Käendaja kindlustab laenuandja jaoks selle, et juhul, kui laenuvõtjal tekivad makseraskused, on keegi kolmas, kes saab maksed kindlasti katta.

Käendamine ei ole võimalik kodulaenude puhul ja üldiselt ka mitte hüpoteeklaenude puhul. Pea meeles, et kinnisvara on endiselt peamine tagatis ning muud variandid ei ole eriti tavalised. Käendamine on kõige tavalisem ärilaenude korral, mille saamise üks tingimusteks on juhatuse liikme käendus.

Miks eraisiku käendus ei ole hea

Käendus on aga väga riskantne, eriti pikaajalise laenu korral, kuna paratamatult ei saa kõike ette näha ning seetõttu võib käendaja sattuda väga nigelasse olukorda, kus kunagi käendatud laen muutub tõsiseks koormaks.

Lisaks võib käendajal endal olla edaspidi raskusi endale laenu saamisega, kuna ta käendab juba kellegi laenu.

Käendust tuleks kaaluda viimase variandina, kui ei näi enam ühtegi muud lahendust olevat või kui käendaja ise on täiesti kindel, et juhul, kui midagi peaks ka valesti minema, ei valmista see talle muret.

Loe rohkem laenuteemadest

Rahaline omafinantseering on kõige tavalisem variant ning mida rohkem laenu taotlemisel sisse maksad, seda väiksem on ka hilisem laenukoormus.

Arusaadavalt ei ole kerge hankida laenu sissemakseks vajalikku summat, kuid kui alustad juba varakult, siis saad summa kokku varem kui arvatagi võiksid!

5 kiiret nippi omafinantseeringu kogumiseks:

Teeni investeerides passiivset tulu

Kui soovid omafinantseeringut, siis on üks variant taotleda vastavas suuruses väikelaenu, mis katab omafinantseeringuks vajaliku summa. Tegemist on aga väga riskantse viisiga, kuna laenusummad kipuvad minema suureks ning võid väga kiirelt avastada, et oled sattunud laenukeerisesse.

Financer.ee paneb sulle südamele: laenukoormus ei ole naljaasi ega pelgalt numbrid, eriti kui soovid laenata kodu ostmiseks või paned oma kodu tagatiseks.

Seetõttu on antud nõuanne kõige viimane väljapääs, mida võiksid kaaluda ning soovitame seda kasutada üksnes ja ainult siis, kui sa oled enamgi kui kindel, et väikelaenu ja kinnisvaralaenu tagasimaksed ei koorma sind.

Kui suur on laenukoorem, kui võtad väikelaenu omafinantseeringu katmiseks?

Kui panna asi numbritesse, siis ei ole asjad sugugi kõige ilusamad:

Need numbrid tähendavad, et su igakuine netosissetulek peaks olema vähemalt umbes 1900–2600 eurot.

Kust selline number? Nimelt, pangad arvestavad sinu võimekust selle järgi, et sinu kõikide laenukohustuste summa ei tohiks olla suurem kui 30-50% sinu netosissetulekust.

Eesti Panga regulatsioon sätestab, et laenu- ja liisingumaksed kokku ei tohi ületada 50% netosissetulekust. Pangad ise võivad rakendada ka rangemaid piire.

Ning see on ka väga mõistlik. Kui su sissetulek on 2400 eurot ja sa maksad kodukuludeks umbes 1250 eurot, jääb sul alles 1150 eurot. Kui elad säästlikult, peaks selle summaga kenasti hakkama saama (vähemalt siis, kui lapsi ei ole).

Mis siis, kui sa ei võtaks üldse väikelaenu ja koguksid selle summa kokku?

Nüüd aga teeme teise arvutuse.

Arvesta esiteks sellega, et väikelaenu võttes pead sa tasuma intressi. Ülaltoodud näite puhul maksaksid sa tegelikult tagasi umbes 20 916 eurot!

See on lähes 6000 eurot rohkem, kui sa tegelikult laenasid. Seejuures teeksid tagasimakseid 7 aastat.

Aga kui sul on võimekus iga kuu maksta laenu alla 250 eurot, siis mis saaks kui sa paneksid selle 250 eurot hoiusele ja koguksid omafinantseeringut vanal heal kogumisviisil?

Selleks, et kokku koguda 15 000 eurot 250-euroste "kuumaksete" kaupa, saaksid omafinantseeringu kokku umbes 5 aastaga.

Kui sa selle 5 aasta jooksul…

…on täiesti võimalik, et saad raha kokku 3–4 aastaga.

3–4 aastat pole ju nii hirmus aeg, et elada üürikodus ja koguda vaikselt raha kokku? Kumb on hirmsam: kas 3–4 aastat koguda raha või maksta 6000 eurot peale selle eest, et kohe täna ja praegu laenu saada?

Pealegi, maksimaalse summa saamine minimaalse intressiga on väga haruldane juhtum, seega on täiesti võimalik, et sa ei saaks nii suurt summat esmakordsel laenamisel, rääkimata madalamast intressist.

Rahaline omafinantseering ei ole sugugi ületamatu raskus. See vajab pisut planeerimist ja järjekindlust, kuid kui alustad juba täna ning teed oma väljaminekute ja sissetulekutega sotid selgeks, oled juba sammuvõrra lähemal omaenda kodu omamisele!