Toetused Eestis: kiire toetuste ülevaade

Toetuste ülevaade

Igal Eesti kodanikul on õigus kasutada erinevaid toetuseid ning neid on üsna rohkelt - toetuseid on saadaval pea igas valdkonnas, alates sissetulekutoetustest ja peretoetustest kuni toetusteni, mis on mõeldud oma ideede elluviimiseks.

Muidugi on igal toetusel omad tingimused, millele tuleb vastata toetuse kasutamiseks.

Kui otsid parasjagu infot mõne toetuse kohta või tahad teada, kas sulle rakenduks mõni võimalus, võid abi saada Financer.ee alljärgnevast toetuste ülevaatest, kuhu oleme kokku kogunud info Eesti levinumate toetuste kohta.

Madalapalgaliste toetus

Üks toetuste liike, mille suhtes on kõige rohkem huvi tuntud, on palju kõmu tekitanud madalapalgaliste toetus. Sellega seoses on paljudel mõttes: kas 2025. aastal saab madalapalgaliste toetust?

Vastus: paraku mitte.

Madalapalgaliste toetus oli mõne aasta eest toimunud tulumaksureformi üks esimestest sammudest, mille käigus oli võimalik taotleda 2017. aastal tulumaksutagastust neil, kes olid töötanud 2016. aastal vähemalt 6 kuud, kuid nende aastane teenistus oli keskmiselt vähem kui 651 eurot kuus.

Tagasimakse soov tuli esitada üheskoos oma 2017. tuludeklaratsiooniga ning tagastati maksimaalselt 709 eurot. Rahvasuus on see tagasimakse saanud endale nimeks "madalapalgaliste toetus".

2018. aastast alates on maksuvaba tulu saadaval kõigile, kelle sissetulek on alla keskmise. Seega pole enam toetust kui sellist, vaid on lihtsalt tulumaksuvabastus.

Töötukassa toetused

Töötukassa vahendusel on võimalik saada mitmeid toetuseid ja hüvitisi, mille täielik nimekiri on saadaval Töötukassa lehel siin.

Nagu ikka, tasub võtta ühendust Töötukassa endaga, et täpsemalt teada saada, millised toetused ja hüvitised on sulle saadaval. Küsi oma Töötukassa konsultandilt - nõustamise käigus selgub, millised toetused sulle rakenduvad.

Alljärgnevalt toome aga välja mõned olulisemad toetused, mida Töötukassa kaudu võib saada.

Töötuskindlustushüvitis

Töötukindlustushüvitis on üks kõige kasulikumaid abivahendeid neile, kes on jäänud hiljuti töötuks.

Esimesel 100 päeval saad iga päeva eest hüvitist 60% päeva keskmisest töötasust, edaspidi 40%.

Näiteks saab hüvitist siis, kui tähtajaline tööleping lõppeb ära, töövõtuleping lõppeb, sind koondatakse, ettevõte likvideeritakse vms.

Rohkem infot selle kohta, kui kaua hüvitist tasutakse ning kui suur see on, saad Töötukassast. PS: avaldust on võimalik teha ka e-töötukassa kaudu.

Töötutoetus

Töötukassa maksab ka töötutoetust. Seda võivad saada need inimesed, kes:

• on töötuna registreeritud;

• kelle 1 kuu sissetulek on väiksem, kui 31-kordne päevamäär (362,70€);

• olid eelneva 12 kuu jooksul tööga hõivatatud vähemalt 180 päeva.

Töötutoetuse saamine võib olla aga keeruline, kuna töötutoetusel on palju erisusi.

Näiteks ei ole sul õigust saada töötutoetust, kui sa teed tööampse. Samuti ei saa töötutoetust siis, kui sul on mingid muud sissetulekud (nende hulgas vanemahüvitis, töövõimetoetus jms).

2024. aastal on töötutoetuse suurus 11,70€ päevas, 31-kordne päevamäär on seega 362,70€.

Koondamishüvitis

Koondamishüvitist on võimalik saada siis, kui:

• töösuhe kestis vähemalt 5 aastat;

• tööleping öeldi üles koondamise pärast või ütlesid ise töölepingu üles, sest sinu tööandja ei saanud anda nii palju tööd nagu oli ette nähtud töölepingu alusel.

Koondamishüvitise taotluse teeb tööandja sinu eest 5 päeva jooksul pärast töösuhte lõppemist.

Töövõimetoetus

Töövõimetoetust võib saada iga vähemalt 16-aastane (kuni vanaduspensionieas) olev inimene, kes on Eesti kodanik (või alalise elamisloaga isik) ning kes on läbinud töövõime hindamise Töötukassas, misjärel on tunnistatud töövõime osaliseks või puuduvaks. 

Töövõimetoetuse suurus osalise töövõime puhul on umbes 318,06 eurot kuus, puuduva töövõime korral umbes 558 eurot kuus.

Kui töövõime on osaline, tuleb täita nö aktiivsusnõue, mis tähendab, et pead tegema vähemalt ühte järgnevast:

Kui töövõime on puuduv, ei tule täita ülalmainitud tingimusi. Töövõimetoetust ei saa aga siis, kui saad juba pensioni.

Sõidu- ja majutustoetus

Töötukassa eesmärk on ühtlasi ka motiveerida inimesi tööd otsima. Üks sellistest motivaatoritest on sõidu- ja majutustoetus.

Sõidu- ja majutustoetust makstakse siis, kui osaled näiteks tööpraktikal, nõustamisteenustel, arengutreeningutel, tööklubides vms sarnastel töötukassa teenustel.

Sõidu- ja majutusteenus on 10 senti 1 kilomeetri pealt, kuid maksimaalselt 26 eurot päevas. Toetust saab siis, kui läbitud vahemaa on ühe suuna kohta vähemalt 500 meetrit ning toetuse saab kätte kord kuus.

Peretoetused

Sotsiaalkindlustusamet tasub mitmeid erinevaid perehüvitisi. Täpse info ja põhjaliku ülevaate leiab Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste lehelt siin.

Perehüvitiste taotlemine on eriti lihtne tänu Eesti.ee riigiportaalile, kuna seal on juba sinu andmed rahvastikuregistri andmetega eeltäidetud ja seega on märgitud ära, milliste hüvitiste saamisele on sul õigus.

Alljärgnevalt selgitame aga põgusalt mõningaid olulisemaid perehüvitisi, et saaksid kiire ülevaate enne, kui hakkad lähemalt uurima või kulutad aega riigiportaali sisenemisele.

Sünnitoetus

Sünnitoetus on põnev ühekordne toetus, mis makstakse lapse sündimise korral. Toetuse summa on 320 eurot lapse kohta.

Toetus on aga suurem siis, kui sündima peaksid näiteks kolmikud: sel juhul on toetus 1000 eurot lapse kohta.

Toetuse saamiseks tuleb saata Sotsiaalkindlustusametile taotlus, mida saab teha ka eesti.ee vahendusel.

Lapsetoetus

Lapsetoetus on üks levinumaid peretoetuseid, millega on enamus ka kursis - rahvakeeli nimetatakse seda "lasterahaks".

Lapsetoetus on 80€ kuus ning seda makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.

Kui peres on 3 või enam lapsetoetusele õigustatud last, saab lapsetoetust 100€ alates kolmandast lapsest.

Jagatav vanemahüvitis

Jagatav vanemahüvitis on sisuliselt emapalk või isapalk: konks on selles, et vanemad saavad ise otsustada, kumb hakkab hüvitist saama.

Vanemahüvitist saab alates lapse 31-päevaseks saamisest kuni 3-aastaseks saamiseni.

Kuna vanemahüvitis võib olla üpris keeruline teema ja sõltuda isiklikest faktoritest, on mõistlik võtta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga. Jagatava vanemahüvitise kohta saab lugeda rohkem ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Lasterikka pere toetus

Kui peres on vähemalt 3 last, kelle eest tasutakse juba lapsetoetust, siis saab ka lasterikka pere toetust.

Kui peres on vähemalt 3 last, saab lasterikka pere toetusena 450€ kuus.

Kui peres on vähemalt 7 last, saab 650€ kuus.

Eraldi taotlust pole selle toetuse saamiseks vaja teha - see arvestatakse juurde automaatselt peretoetustele.

Eestkostetava lapse toetus

Kui kasvatad last, kes on eestkostel, on võimalik saada 240 eurot kuus toetust eestkostetava lapse kohta.

Toetust saab taotleda kohe, kui on tehtud eestkoste kohtumäärus. Kui sul on näiteks ununenud toetuse taotlemine, makstakse seda välja kuni 6 kuu eest tagantjärgi.

Eestkostetava lapse toetust tasutakse seni, kuni laps saab 18-aastaseks (või kui ta õpib, tasutakse selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks).

Toetust saab ainult siis, kui lapse üle on seatud eestkoste. See tähendab, et toetust ei saa siis, kui laps on antud perre hooldamisele omavalitsuse poolt või on sõlmitud perega leping. Eestkoste peab olema kohtulikult määratud.

Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanema lapse toetust võivad saada siis, kui sünniaktis pole andmeid isa kohta või kui teine lapsevanem on ametlikult tagaotsitav.

Sellise toetuse suurus on 80€ kuus.

Toetuse saamiseks pole vaja eraldi taotlust esitada.

Toetust makstakse seni, kuni lapse isa võtab lapse omaks, isadus tuvastatakse kohtulikult, lapsevanem pole enam tagaotsitav jne.

Toitjakaotuspension

Toitjakaotuspension on üks eriline pensioni liik, mida makstakse isiku surma korral tema ülalpidamisel olnud pereliikmetele.

Toitjakaotuspensioni suurus sõltub isiku pensionistaažist ja pereliikmete arvust. Kui peres on vähemalt 3 liiget, makstakse 100% vanaduspensionist, kuid 1 pereliikme puhul makstakse 50%.

Toitjakaotuspensioni saamiseks tuleb esitada avaldus ja dokumendid, mis tõestavad surnud pereliikme tööstaaži. Täpsemat infot saad Sotsiaalkindlustusametist.

Üksi elava pensionäri toetus

Üksi elavatel pensionäridel on õigus saada kord aastas toetust 200 eurot.

See toetus makstakse välja üheskoos oktoobrikuu pensioniga ning seda saavad kõik vanaduspensionieas olevad inimesed, kes elavad üksi (vastavalt rahvastikuregistrile) ning kelle pension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine vanaduspension.

2024. aastal saab üksi elava pensionäri toetust siis, kui kättesaadav pension on väiksem kui 853€.

Toetust pole vaja ise taotleda, sest see makstakse vastavalt rahvastikuregistri andmetele.

Ainus, mida tuleb silmas pidada, on see, et toetuse saamiseks peab kogu perioodi jooksul (st toetuse maksmise aasta aprillist septembrini) olema olnud vanaduspensioniiga, elatud üksi ning vastatud ka eelmainitud pensioninõudele.

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus on kohaliku omavalitsuse poolt makstav toetus, mis on mõeldud puuduses inimestele.

Toimetulekutoetus on mõeldud olukordades, kus ükski teine abinõu pole olnud piisav.

Summa arvestamisel võetakse arvesse kogu pere netosissetulekut, eluasemekulusid ja toimetulekupiiri.

Toimetulekutoetuse arvestamisel peetakse sissetulekuks praktiliselt kõike: töötutoetus, pension, elatisabi jne.

Arvesse ei lähe ainult ühekordsed toetused ja muu taoline.

Kuna toimetulekutoetus on keeruline teema, tuleb kindlasti pöörduda kohaliku omavalitsuse jutule täpsema info jaoks.

KredEx toetus

KredEx on eriti hästi tuntud oma laenukäenduse poolest, mis on paljudel peredel võimaldanud kodulaenu võtta.

KredExi toetused on mõeldud eelkõige väikeelamute rekonstrueerimiseks või kütteseadmete uuendamiseks.

Kütteseadmete uuendamise toetus on mõeldud näiteks ahju soetamiseks/paigaldamiseks, kaugküttevõrguga liitumiseks vms. Maksimaalne toetuse suurus on 10 000€.

Väikeelamute rekonstrueerimistoetus võib ulatuda 20 000 - 40 000€ juurde ning see on mõeldud kodu rekonstrueerimiseks. Peamine eesmärk: muuta elamu energiatõhusamaks, vähendada energiakulu jne.

Alustava ettevõtte toetus

Kõigele ülaltoodule lisaks on võimalik taotleda ka erinevaid toetuseid, mis on mõeldud ettevõtte alustamiseks.

Kuigi variante on mitmeid erinevaid, siis kõige levinumad toetused on Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus ja EAS-i starditoetus.

Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus

Kui sa oled töötuna arvel (või vanaduspensioniealine) ning oled läbinud ettevõtluskoolituse (või sul on ettevõtluskogemus/majandusalane kõrgharidus), on sul võimalik taotleda Töötukassast ettevõtluse alustamise toetust (EVAT).

Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus on kuni 6000€.

Ettevõtluse alustamise toetusel on aga palju konksukohti ning selle taotlemine ega saamine pole lihtne.

Siin on näiteks mõned EVAT-i taotlemise olulised punktid:

• Taotlemisel tuleb esitada äriplaan koos 3 aasta finantsprognoosidega ning vähemalt 2 hinnapakkumist ostetava asja/teenuse jaoks;

• Toetust ei saa riskantse äriplaani jaoks;

• Toetust ei saa osakapitali sissemakseks ega olemasoleva ettevõtte laiendamiseks.

Kuna Töötukassa toetuse reeglid, taotlemine ja erisused on väga keerukad, tasub uurida lähemat infot juba otse Töötukassalt.

EASi starditoetus

EAS ehk Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on üks peamiseid sihtkohti, mille kaudu saada erinevaid toetuseid mistahes tasemel ettevõttele.

EASi vahendusel võib saada rahastust isegi suurprojektide jaoks: näiteks on olemas isegi suurinvestori toetus.

Alustava ettevõtja jaoks on kõige olulisem aga EASi starditoetus.

Starditoetus on mõeldud kuni 3-aastastele ettevõtetele ning selle maksimaalne suurus on 20 000€ (toetuse omaosalus on 20%).

Peamine eesmärk on toetada uue ettevõtte kasvu, luua uusi töökohti ja edendada müügitulu. Pärast toetuse saamist tuleb 3 kuu jooksul luua vähemalt 1 täiskohaga töökoht või mitu osalise tööajaga töökohta.

Starditoetusel on ka käibenõue: näiteks Tallinna ja Tartu ettevõtted peavad 2 aasta jooksul saama käibeks 80 000€.

Vajad toetust: mida edasi teha?

Nagu ülalpool olevast põgusast infost saad näha, on Eestis rohkelt erinevaid toetuseid sisuliselt iga valdkonna jaoks. Kui sul on rasked ajad, oled kaotanud töö või on tekkinud mõni muu mure, on suur tõenäosus leida mõni toetus abiks.

Kuna toetuste teema on aga keeruline ning iga olukord on erinev, pead kindlasti ühendust võtma vastavate ametiasutustega, olgu selleks Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa või kohalik omavalitsus.

Pöördu kindlasti vastavate riigiasutuste poole, et saada sealt juba täpsemat infot ning abi.