CV koostamine: ABC

Autor  Viktoria Krusenvald

Uuendatud: september 7, 2024

CV koostamine ei ole keeruline: leia siit CV näidis

Tööotsing võib tunduda tõeliselt keerulisena – pead mõtlema miljonile pisiasjale, alustades sellest, kuidas koostada täiuslik CV, kirjutada kaaskiri, mis võlub tööandjat ning kuidas lõpuks tööintervjuul avaldada muljet.

Enne, kui saad aga mõelda tööintervjuule, tuleb alustada CV (Curriculum Vitae) ehk elulookirjelduse ja kaaskirja koostamisest. On ilmselge, kuivõrd tähtis on korralik CV – see on esmamulje sinust ning tihtipeale määrab selle, kas sul on üldse võimalus töö saada või mitte.

20+ CV koostamise nõuannet

CV koostamine ei ole tegelikult niivõrd keeruline kui esmapilgul tundub.

Siin on hulk nippe, mida peaksid absoluutselt alati meeles pidama, ükskõik, millisele ametikohale sa kandideerid. Need on nö kuldsed reeglid, mida peaksid järgima ALATI! 

1. Ära kopeeri CV-d

KÕIGE OLULISEM: Ära mitte kunagi kasuta ühte ja sama CV-d kahe tööpakkumise jaoks! Kõige levinum ja hullem viga, mida tehakse, on sama standardse elulookirjelduse (ja isegi kaaskirja) saatmine kümnetele ettevõtetele.

Tööandjad ei ole rumalad ja nad saavad aru, kui sa saadad neile kopeeritud CV. Kohe, kui nad seda mõistavad, võid sa olla kindel, et su CV läheb prügikasti. Keegi ei taha palgata inimest, kes ei vaevu isegi looma korralikku CV-d vastava töökuulutuse jaoks.

2. Kujundus on tähtis

Kujundus on VÄGA oluline. Kui sa ei kasuta ühtegi malli ega muud valmiskujundust, pane tähele, et sa jagaksid oma teksti väikesteks lõikudeks ja kasutaksid täpploendeid – need muudavad su teksti hõlpsamini loetavaks.

3. Kirjatüüp

Kasuta korralikku kirjatüüpi. Suurus 12 ja Arial või Times on tavaliselt kõige turvalisemad valikud, seega unusta see Comic Sans juba ära.

4. Järjekord, järjekord, järjekord

Kõige olulisem info tuleb esimesena. Kui sa kirjeldad oma kogemusi või oskuseid, alusta alati kõige olulisematest kõigepealt ja liigu vähemolulisemate poole.

5. Näited

Kui mainid oma tugevusi ja isikuomadusi, toeta neid konkreetsete näidetega. Nt kui sa kirjutad CV-sse oma tugevuseks hea probleemilahendusoskuse, selgita, kuidas sa oled seda reaalses elus kasutanud.

6. Vastutused -> saavutused

Maini vastutusalade asemel oma saavutusi. Tihti kiputakse CV-sse kirja panema oma vastutusalasid, nt “ma vastutasin terve müügiosakonna eest”.

See aga ei ütle mitte midagi – selle asemel pane kirja oma professionaalsed saavutused ja töövõidud, näiteks “Teises kvartalis tõin ettevõttesse 2 prominentset suurklienti” või selle asemel, et öelda, kuidas sa vastutasid kaupluse meeskonna eest, ütle “Minust sai 1.5 aastaga klienditeenindajast kaupluse juhataja”.

7. Numbrid on sinu sõbrad

Kui kirjeldad saavutusi või töövõite, kasuta numbreid. Näiteks kui sa suurendasid oma osakonnas müüke 56% võrra, siis sa peaksid seda mainima koos numbriga. Nii näevad su väited ka ehtsamad ja usaldusväärsemad välja.

8. Mõtle tööandja vaatevinklile

Selleks, et koostada CV, mis sobib konkreetse tööpakkumise jaoks, peaksid sa mõtlema sellele, milline probleem hetkel tööandjal on. Proovi mõista, mida tööandja täpselt soovib ning milliste probleemidega hetkel silmitsi seistakse.

Kui oled nendele punktidele mõelnud, maini oma CV-s oskuseid, mis aitavad lahendada taoliseid probleeme.

9. Ära maini kõiki töökogemusi

Kui sul on töökogemusi, mis ei ole konkreetse töökuulutuse jaoks absoluutselt asjakohased ega olulised, siis ära lihtsalt kajasta neid. Erinevalt levinud eksiarvamusest ei ole vaja lisada oma CV-sse absoluutselt iga töökogemust, mis sul on kunagi olnud. Näiteks, sa ei pea mainima CV-s, kuidas sa 17-aastasena burgereid müüsid, kui see kogemus ei ole just oluline konkreetses olukorras.

Samuti ei ole soovitatud lisada CV-sse töökogemusi, mis on 10-15 aasta tagused – tavaliselt on taolised kogemused juba lihtsalt liialt vanad, et oluliselt lisaväärtust anda. Nt: kui sa oled 30-aastane ja kandideerid müügijuhi ametikohale, pole eriti mõistlik märkida elulookirjeldusse, kuidas sa 15-aastaselt küpsiseid müüsid laatadel.

Pigem jätavad sellised punktid mulje nagu sul ei oleks midagi asjakohasemat lisada oma elulookirjeldusse.

10. Kasuta seda, mis sul on

Kui sul ei olegi veel reaalset töökogemust, siis pane kirja kõik vabatahtlikutööd või kas või kooliskäimise jooksul ettevõetud tegemised.

Kui sa omandad alles haridust, pane kirja oma omandatava kraadi nimi ja eeldatav lõpetamise aeg – pole oluline, et sa pole veel kraadi ennast kätte saanud.

11. Mida lühem, seda parem

Su CV ei pea olema novellipikkune. Täiuslik elulookirjeldus ei ole kunagi pikem kui 1-2 lehekülge.

Pea meeles, et kui sa märgid oma CV-sse vaid olulise ja asjakohase info, siis see ei olegi väga pikk. Mida lühem, seda parem on su CV.

12. Ära märgi hobisid

Kui su hobid ei ole 100% kindlalt olulised ametikoha jaoks, ära maini neid. Sa ei kandideeri tööandja parima sõbra positsioonile.

Sa võid olla küll uhke selle üle, et kuulud ujumistiimi või mängid vabal ajal golfi, aga tööandja ei pea seda teadma – see ei peegelda kuidagi sinu professionaalseid oskuseid.

Ainsad töövälised asjad, mida võiksid märkida, on kuuluvused organisatsioonidesse ja ühendustesse, kuid sedagi ainult siis, kui need on asjakohased.

13. Uusim kogemus esimesena

Kui mainisime ülalpool, et kõige olulisem info tuleb esitada esimesena, siis veelgi olulisem on alati panna kõige uuem kogemus esimeseks ning nimetada järjest vanemaid kogemusi.

Uusimad töökogemused on alati kõige asjakohasemad ja jätavad parima mulje.

14. Ära jäta referentse välja

Referentsid on võimsad ning võid olla kindel, et tööandjad kasutavad neid.

Proovi hankida varasematelt töökohtadelt või varasematest kogemustest viitajaid, kes saaksid kinnitada sinu omadusi – siis ei ole CV-s sinu tugevused enam üksnes sinu sõnad, vaid neid sõnu toetab veel keegi.

15. Ära märgi nõrku külgi

Kas sa ostad asju nende heade külgede pärast või nende halbade külgede pärast? Kas sa ostad šokolaadi seepärast, et see maitseb imehästi või seepärast, et magusa söömine või tervist kahjustada? On ilmselge, et keegi ei tee otsuseid halbade külgede järgi.

Miks peaksid sa siis esitlema end halbade külgede poolest?

Tööandjal pole absoluutselt vaja teada, milles sa ei ole osav – ta tahab teada, milles sa OLED osav. Kui sa märgid oma keelteoskuste alla inglise keele, kuid mitte vene keelt, on selge, et sa ei räägi vene keelt, mistõttu pole vaja enam märkida nõrkuste alla puudulikku vene keele oskust.

16. Vali kogemuste järjekord vastavalt olukorrale

Kuigi oleme maininud, et võiksid reastada oma kogemused uusimate järgi ja asjakohasuse järgi, siis on olukordi, kus sa pead neid kahte kombineerima.

Näiteks kui sa pole viimased 5 aastat töötanud ja märgiksid CV-s esimesele kohale viie aasta taguse töökoha, tekitab see kohe tööandjas küsimuse, mida sa viimased 5 aastat teinud oled.

Seega võib sellises olukorras olla kasulikum märkida kogemusi tähtsuse järjekorras. Vali selline järjekord, mis on sinu jaoks kõige mõistlikum.

17. Ära kasuta mõttetult keerulisi lauseid ja sõnu

Pikkade ja lohisevate lausete ning peenete välismaisete sõnade kasutamine ei muuda su CV-d professionaalsemaks ega jäta sinust tarka muljet. Tegelikult võib see sulle hoopis kurjalt kätte maksta.

CV tuleks kirjutada võimalikult lihtsas keeles, ilma peenutsemiseta. Selle asemel, et öelda “olen efektiivne kommunikeerija”, ütle: “olen hea suhtleja”. Pea meeles, et mida lühem ja konkreetsem on sinu tekst, seda parem.

18. Märgi spetsiifilised ja asjakohased oskused

“Hea suhtlusoskus” ja “arvutioskus” on peaaegu igaühe CV-s. See pole aga piisav. Sa peaksid märkima teatud praktilised oskused, mitte üldised oskused. Siin on mõned näited:

• Märgi alati keeleoskused – kuid ära märgi neid üldises võtmes, st selle asemel, et kirjutada CV-sse “inglise keel”, pane kirja oma keeleoskuse tasand nii suulises kui kirjalikus kõnes ning kui võimalik, pane kirja ka see, kus oled omandanud oma keeleoskuse (nt kui oled käinud kursustel vms). Ära kirjuta CV-sse, et mingi keele oskus on “rahuldav” – see ei ütle mitte midagi konkreetset, kuna pole võimalik öelda, mida sa pead silmas “rahuldava” all. Seepärast on oluline märkida konkreetne keeleoskuse tasand, näiteks B1, C1. Kui sa ei tea oma tasandit, vaata tasandite jaotust siit.
• Pane kirja konkreetsete programmide kasutamise oskused – kui sa kandideerid tööle, mille olemus nõuab arvuti kasutamist, pane kindlasti CV-sse kirja, milliseid programme sa oskad kasutada ning millisel tasandil.
• Kui see on ametikoha jaoks asjakohane, märgi juhilubade olemasolek.

19. Ära pane kirja isikuomadusi

Sa ei kandideeri konkursile “Kes on maailma kõige toredama iseloomuga inimene”.

CV ei tohiks sisaldada midagi liialt abstraktset, mistõttu ei ole isikuomaduste jaoks ruumi – isikuomaduste märkimine jätab kandidaadist mulje nagu CV-d üritatakse täita mõttetute lisanditega, mis puhuvad inimese suuremaks kui tegelikult.

20. Pane kirja konkreetsed tööülesanded

Kui märgid oma varasemaid töökogemusi ja seotud tööülesandeid, peaksid ka siin lähtuma põhimõttest: mida konkreetsem, seda parem. Ära kirjuta, kuidas sa “plaanisid tegevjuhi igapäevaseid tegevusi”. Selle asemel kirjuta, kuidas sa planeerisid tegevjuhi igapäevast ajakava või vahendasid telefonikõnesid ja e-kirju.

Kui sa kahtled selles, kas oled märkinud ülesandeid piisavalt konkreetselt või mitte, peatu hetkeks iga punkti juures ja mõtle, kas selle peale oleks võimalik küsida täpsustavaid küsimusi või mitte. Eelmise näite puhul oleks olnud võimalik küsida esimesel juhul kohe “milliseid tegevusi sa planeerisid”.

21. Ära ole liiga enesekeskne

Kui märgid CV-sse oma karjäärieesmärgi, veendu, et see ei kõlaks liialt isekalt. Näiteks, ära kirjuta kuidas sa otsid võimalust oma karjääriredelil edasi jõuda, vaid kirjuta, mida sa suudad konkreetse ettevõtte jaoks teha. Samuti peaksid jälgima, et sa ei kasutaks liialt palju sõna “mina”.

Jah, see ametikoht võib küll sulle hea olla, kuid tööandjat ei huvita see – teda huvitab see, mida sa suudad TEMA heaks teha.

22. Kontrolli grammatikat, tõsiselt

See on võib-olla üks kõige lihtsamaid ja ilmselgemaid punkte kogu selles nimekirjas, kuid kahjuks unustatakse seda liialt tihti ning ikka ja jälle saadetakse grammatikavigadest või trükivigadest kubisev CV.

Kui sa pole keelekasutuses päris kindel, küsi mõnelt tuttavalt või lähedaselt, kes on selles osavam. Parem kontrollida 9 korda, kui 1 kord kahetseda.

23. Pilt ja perekonnaseis pole olulised

Pilt ja perekonnaseis on kaks asja, mis tegelikult ei anna CV-le juurde mingit lisaväärtust.

Kui sa tunned, et pildi lisamine ja oma perekonnaseisu märkimine on asjakohased, siis võid seda teha, aga seni, kuni sa ei kandideeri positsioonile, kus on välimus esmatähtis või kui sinu perekonnaseis ei mõjuta kuidagi sinu töövõimet, ei ole nende lisamine absoluutselt tähtis.

CV struktuur

CV-s peaksid olema järgnevad andmed ning üldiselt ka sellises järjekorras, kuid pane tähele, et kõiki andmeid pole alati vaja ning sa võid ka midagi välja jätta või ümber tõsta.

1. Kontaktandmed

2. Töökogemus

See sektsioon peaks olema kõige kaalukam ja põhjalikum – see on koht, mille järgi saab tööandja aru sinu võimekusest ja sellest, mida sa suudaksid tema jaoks teha. Ära karda, kui teised sektsioonid on hõredad, sest töökogemuste osa on kõige tähtsam kogu CV-s.

3. Haridus ja täiendkoolitused

Täiendkoolitustest pane kirja üksnes asjakohased kursused ning märgi kindlasti:

4. Muud oskused

Selles sektsioonis pannakse kirja tavaliselt:

5. Soovitajad

Kui sinu endine ülemus, töökaaslased, õpetajad, kliendid, koostööpartnerid või keegi teine sooviks sind soovitada, nimeta kindlasti need inimesed koos kontaktandmetega.

Motivatsioonikiri ja kaaskiri

Kaaskiri ja motivatsioonikiri on tegelikult sisuliselt samad asjad. Nagu nimigi viitab, siis tegemist on kirjana üles ehitatud pisikese kirjutisega, mis tuleks saata üheskoos CV-ga.

Isegi, kui kaaskiri või motivatsioonikiri pole töökuulutuses nõutud, saada see ikkagi – see on nö vaikimisi nõue, mida tööandja eeldab kandideerijatelt niikuinii.

Ehkki kaaskirja ja motivatsioonikirja kiputakse eristama, siis tegelikult võid oma elu lihtsaks teha, saates alati motivatsioonikirjana üles ehitatud kirja.

Motivatsioonikiri on kaaskirja põhjalikum versioon – kaaskirjas kirjutatakse tavaliselt ühe-kahe lausega, miks parasjagu kandideeritakse, kuid kui sa võtad kandideerimist tõsiselt, siis kirjuta pigem põhjalikum motivatsioonikiri, mis selgitab, kes sa oled, mida sa oskad ning miks sa parasjagu tahad just seda ametikohta.

Sinu motivatsioonikiri peaks tulema südamest – sa peaksid selgitama, mida sa oled varasemalt teinud ning millised sinu oskused tulevad tööle kasuks ning sa peaksid keskenduma tööandja soovidele, näidates oma motivatsioonikirjas, miks sa sobid ettevõtte kollektiivi.

Ära muretse üleliia selle üle, kuidas peaks motivatsioonikiri olema üles ehitatud – olulisem on selle sisu.

Näita kirjas, milline sa oled ning selgita kõike seda, mis su peas juba niigi tiirleb: miks sa oled hea töötaja ning miks sa seda tööd tahad. Sa juba tead vastust nendele küsimustele – sa pead selle lihtsalt paberile kirja panema.

Siin lehel on veel lisaks inspiratsiooniks kümneid motivatsioonikirja näidiseid ja malle, mille võid arvutisse laadida.

CV näidis + tühi blankett

Siin on kaks tühja CV näidist, mis sisaldavad ka juhiseid, kuidas elulookirjeldust täita. Klõpsa lingil, laadi endale CV blankett arvutisse, täida ära ning see ongi valmis kandideerimisavaldusega kaasa panemiseks!

Kui sa tahaksid ise pisut rohkem nikerdada, võid vaadata Microsofti CV näidiseid sellelt lehelt. Seal on otseses mõttes kümneid erinevaid CV näidiseid – lihtsalt lae alla (need on tasuta) ja täida ära. Kuna need on kõik inglisekeelsed, sobivad need eriti hästi neile, kes soovivad välismaale tööle kandideerida.

Nagu näed, on CV koostamine lihtsam kui arvatagi võib. Tööle kandideerides võid hakata suure pabinaga üle mõtlema, kuid tegelikult on suurepärase CV koostamise võti lihtsus: mida lihtsam ja konkreetsem elulookirjeldus, seda parem.

Pea meeles, et CV on sinu esmamulje, seega pühenda aega hea elulookirjelduse loomisele ning su võimalused töökoht endale napsata kasvavad mitmekordselt.