Indeksfondid: mis need on ja kuidas neisse investeerida?
8 minuti lugemine | Investeerimine
- Indeksfond on investeerimisfond, mis jälgib kindlat turuindeksit
- Fondi eesmärk pole turgu edestada, vaid jäljendada indeksit
- Indeksfondid on tuntud oma hea tootluse ja hajutatud riski poolest
- Eelkõige tasub indeksfonde eelistada pikaajaliseks investeerimiseks
Mis on indeksfondid?
Kujuta ette, et saaksid ühekorraga osta tükikese kõigist maailma suurimatest ettevõtetest – Apple'ist, Microsoft'ist, Google'ist ja veel tuhandetest teistest firmadest. Täpselt seda võimaldavad indeksfondid!
Indeksfond on passiivselt juhitud investeerimisfond, mis järgib automaatselt kindlat turuindeksit nagu S&P 500 või MSCI World. See tähendab, et sa ei pea muretsema, millised aktsiad osta või millal müüa – fond teeb selle töö sinu eest ära.
Peamised eelised on lihtsad: madalad kulud (tavaliselt 0,1-0,3% aastas), lai hajutatus (sinu raha jaguneb tuhandete ettevõtete vahel) ja lihtne investeerimine. Nagu ütles indeksfondide looja John Bogle: "Ära otsi nõela heinakuhjast. Osta lihtsalt kogu heinakuhi!"
Aktiivse fondi puhul maksad fondijuhile kõrget tasu (sageli 1-2% aastas) lootuses, et ta suudab turgu võita. Indeksfondiga maksad vähe ja saad turu keskmise tootluse – mis on üllatavalt hea tulemus!
Eesti III samba fondide mahust 57% on juba indeksfondides – trend on selge
Parimad Eesti indeksfondide kulumäärad on 0,18-0,31% aastas
SPIVA uuringu järgi 92% Euroopa fondidest jääb 10 aasta jooksul indeksist alla
S&P 500 ja MSCI World on populaarseimad välisindeksid Eesti investoritel
Indeksfondide kasutajate arv II sambas kasvas 17 000 inimese võrra aasta jooksul
Otsid paremat kauplemisplatvormi?
Alusta investeerimisteekonda hõlpsama vaevaga - siit leiad meie arvustatud investeerimisplatvormid.
Vaata kõiki kauplemisplatvorme
Kuidas indeksfondid toimivad?
Indeksfondide toimimine on tegelikult imelihtne. Kujuta ette, et S&P 500 indeksis on Apple 7% kaaluga. Indeksfondi juhendaja ostab täpselt sama palju Apple'i aktsiaid, et see moodustaks 7% kogu fondi varast.
Sama lugu kehtib kõigi teiste aktsiatega – Microsoft, Google, Amazon ja veel 496 ettevõtet saavad täpselt sellise kaalu, nagu neil indeksis on. Kui indeks muutub (näiteks Apple'i aktsia tõuseb), siis fond tasakaalustab automaatselt oma osalused.
See passiivne juhtimine tähendab, et fondijuht ei pea pidevalt otsustama, mida osta või müüa. Tal on vaid üks töö – järgida indeksit võimalikult täpselt. Seetõttu on ka kulud nii madalad.
Tulemus? Sinu fond teenib peaaegu täpselt sama palju, kui teenib kogu indeks. Kui S&P 500 tõuseb 10%, siis ka sinu fond tõuseb umbes 10% (miinus väike kulumäär).
Parimad indeksfondid Eesti investorile
Eesti pensionifondid
Kui investeerid II või III samba kaudu, siis on sul head valikud kohalike pankade seas. LHV Pensionifond Indeks pakub 0,30% kulumääraga ligipääsu maailmaturgudele, Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond maksab 0,31% ja Swedbank ning SEB indeksfondid mõlemad 0,30%.
Need fondid investeerivad peamiselt MSCI World indeksisse, mis sisaldab üle 1600 ettevõtte arenenud turgudelt. See tähendab head hajutatust ja stabiilset pikaajalist kasvu.
Rahvusvahelised indeksfondid (ETF-id)
Kui tahad investeerida otse aktsiaturgudele, siis parimad valikud on Vanguard S&P 500 UCITS ETF (kulumäär vaid 0,07%) ja iShares Core MSCI World UCITS ETF (0,20% kulumäär).
Need ETF-id on Eesti investorite seas väga populaarsed, sest pakuvad juurdepääsu maailma suurimatele ettevõtetele minimaalse kuluga. S&P 500 keskendub USA börsile, MSCI World pakub globaalset hajutatust.
Eesti indeksfondide kulumäärade võrdlus
Aastased kulumäärad peamistes Eesti pensionifondides
Kuidas indeksfondidesse investeerida?
Indeksfondidesse investeerimine on Eesti investorite jaoks ĂĽsna lihtne. Siin on 3 peamist viisi, kuidas saad investeerimisega algust teha:
Pensionifondid (II ja III sammas)
Kõige lihtsam viis on kasutada pensionikeskuse veebilehte. Logi sisse, vali "Muuda fondivalikut" ja otsi üles indeksfond. Protsess võtab 5 minutit ja muudatus jõustub järgmise kuu alguses.
Kauplemisplatvormid ETF-ide jaoks
LHV Kasvukonto võimaldab osta ETF-e alates 5 eurost kuus, tehingutasu 0,2% (minimaalselt 2 eurot). Swedbank ja SEB pakuvad sarnaseid tingimusi, kuid pisut kõrgemate tasudega.
Interactive Brokers on populaarne valik kogenud investorite seas – seal saad osta ETF-e juba 1 dollari eest kuus, kuid platvorm on ingliskeelne.
Alternatiivsed variandid on veel ka platvormid nagu Freedom24 või eToro, millest oleme Financer.ee lehel ka küllaga rääkinud (ning kirjutanud täispika arvustuse).
Roboinvestorid
SEB Roboinvestor on hea alternatiiv, kui tahad täielikult automaatset lahendust. See koostab sinu eest portfelli indeksfondidest ja tasakaalustab seda regulaarselt. Kulumäär on 0,75% aastas pluss aluseks olevate fondide kulud.
Järgi neid samme, et teha oma esimene investeering indeksfondidesse:
Määra oma eesmärgid ja riskitaluvus
Küsi endalt: kas investeerid pensioni, laste hariduse või muu eesmärgi jaoks? Kui kaua saad raha kõrvale panna? Mida pikem ajahorisont, seda rohkem võid aktsiatesse investeerida.
Vali sobiv investeerimisplatvorm
Pensioniks sobib II/III sammas, muudeks eesmärkideks LHV Kasvukonto, Swedbank või SEB. Võrdle tasusid ja võimalusi.
Ava investeerimiskonto
Enamasti saab seda teha netipangas. Protsess võtab 5-10 minutit ja nõuab isikutunnistamist.
Vali sobivad indeksfondid
Algajatele sobib MSCI World või S&P 500 indeks. Need pakuvad head hajutatust ja on ajalooliselt hästi toiminud.
Määra regulaarne investeerimissumma
Parem on investeerida iga kuu 50 eurot kui kord aastas 600 eurot. Regulaarne investeerimine vähendab riski.
Jälgi ja vaata üle portfelli
Kontrolli oma investeeringuid kord kvartalis, aga ära tee pidevalt muudatusi. Pikaajaline investeerimine nõuab kannatust.
Indeksfondide eelised ja puudused
Eelised
Madalad kulud on suur eelis – kui aktiivne fond võtab 1,5% aastas, siis indeksfond võtab 0,2%. 30 aasta jooksul tähendab see tuhandete eurode säästu!
Lai hajutatus tähendab, et kui üks ettevõte kukub, ei mõjuta see sinu portfelli drastiliselt. MSCI World indeks sisaldab üle 1600 ettevõtte 23 riigist.
Lihtne investeerimine – sa ei pea uurima tuhandeid aktsiaid ega muretsema, millal osta või müüa. SPIVA uuring näitab, et 92% Euroopa aktiivsetest fondidest jääb 10 aasta jooksul indeksist alla.
Puudused
Sa ei saa kunagi teenida turu keskmisest paremini – indeksfond teenib alati keskmise miinus väike kulumäär. Kui turg langeb, langeb ka sinu fond.
Väikeste turgude puhul võib olla kontsentratsiooni probleem. Näiteks MSCI Estonia indeks koosneb vaid mõnest suurest ettevõttest.
Sa pead olema valmis tururiski kandma – lühiajaliselt võivad investeeringud kõikuda, kuid pikaajalises plaanis on indeksfondid ajalooliselt hästi toiminud.
Korduma kippuvad kĂĽsimused indeksfondide kohta
Mis vahe on indeksfondil ja ETF-il?
Indeksfond on üldine mõiste, ETF (Exchange Traded Fund) on börsilnoteeritud indeksfond. Mõlemad järgivad indeksit, kuid ETF-e saab osta ja müüa börsil nagu aktsiaid. Eesti pensionifondid on tavaliselt indeksfondid, välismaised on sageli ETF-id.
Kui palju raha on vaja indeksfondidesse investeerimiseks?
Eesti pensionifondidesse saad investeerida juba paari euroga kuus. ETF-ide puhul on miinimum tavaliselt 5-10 eurot kuus, sõltuvalt platvormist. Oluline on regulaarsus, mitte summa suurus.
Kas indeksfondid on turvalised?
Indeksfondid on hajutatud ja reguleeritud, seega suhteliselt turvalised. Siiski kandad sa tururiski – kui aktsiaturg langeb, langeb ka fond. Pikaajalises plaanis on nad ajalooliselt hästi toiminud.
Millal on parim aeg investeerima hakata?
Parim aeg on täna! Ära ürita turgu ajastada – keegi ei tea, millal on turg kõige odavam. Regulaarne investeerimine aitab keskmistada ostu hinda aja jooksul.
Kuidas maksustakse indeksfondide tulu?
Pensionifondide tulu on maksuvaba kuni väljamaksmiseni. ETF-ide puhul maksad tulumaksu 20% dividendidelt ja müügikasumilt. Kui hoiad ETF-i üle 2 aasta, on müügikasum maksuvaba.
Kas peaks investeerima Eesti või välismaiste indeksfondidesse?
Välismaised indeksfondid pakuvad paremat hajutatust ja madalamaid kulusid. Eesti turg on väike ja kontsentreeritud. Pensioni jaoks sobivad kohalikud fondid, muul juhul kaaluge välismaiseid ETF-e.
Kui sageli peaks oma portfelli kontrollima?
Piisab kord kvartalis. Ära jälgi iga päev – see tekitab stressi ja võib viia valede otsusteni. Indeksfondid on pikaajalised investeeringud, mitte lühiajalised spekulatsioonid.
Kokkuvõte
Indeksfondid on suurepärane viis pikaajalises investeerimises, eriti Eesti investoritele, kes otsivad lihtsaid ja madalate kuludega lahendusi. Pole juhus, et 57% III samba varadest on juba indeksfondides – inimesed on mõistnud nende eeliseid.
Kas sa tahad maksta fondijuhile kõrget tasu lootuses, et ta suudab turgu võita (kuigi 92% ei suuda), või tahad saada turu keskmise tootluse minimaalse kuluga? Indeksfondid pakuvad just seda – lihtsat, odavat ja tõhusat viisi raha kasvatamiseks.
Ära lase keerukustel sind heidutada. Investeerimine ei pea olema raketiteadus. Vali hea indeksfond, investi regulaarselt ja ole kannatlik. Aeg teeb oma töö ja sinu raha kasvab koos maailmamajandusega.
Alusta täna – isegi väikese summaga. Sinu tulevik tänab sind selle eest!
Swedbank blogi indeksfondide kohta - https://www.swedbank.ee/blog/indeksfondid
MSCI Estonia indeksi andmed - https://www.msci.com/estonia
LHV fondide info - https://www.lhv.ee/et/pensionifondid
Pensionikeskuse statistika - https://www.pensionikeskus.ee/statistika
JustETF andmebaas - https://www.justetf.com
SPIVA uuringud - https://www.spglobal.com/spdji/en/research-insights/spiva/
Tuleva analĂĽĂĽsid - https://www.tuleva.ee/blog
Finantsinspektsiooni andmed - https://www.fi.ee
Meie läbipaistvus
Financer.ee eesmärk on toetada paremate rahaliste otsuste tegemist. Meie sisu järgib kindlaid sisuloome reegleid. Oleme läbipaistvad selle osas, kuidas me teenuseid arvustame ning kuidas me raha teenime oma portaalis.
Kommentaarid
Pole sisse logitud