Investeerimiskonto: mis see on ja kuidas see toimib?

Investeerimiskonto on tavaline pangakonto, mille sa oled määranud investeerimiseks. See ei ole mingi eriline konto, mille avamiseks peaksid tegema keerulisi toiminguid. Sa lihtsalt märgistad olemasoleva konto investeerimiskontoks ja hakkad sinna raha kandma.

Miks see üldse oluline on? Sest investeerimiskonto annab sulle ühe väga suure eelise: sa ei pea iga tehingu pealt eraldi makse maksma. Tavaline loogika on see, et müüd aktsia maha, teenid kasumit ja kohe tuleb riik ütlema, et anna 22% siia. Investeerimiskonto puhul see nii ei käi.

Maksu pead maksma alles siis, kui sa võtad kontolt rohkem raha välja, kui sa oled sinna sisse pannud. Senikaua, kuni raha on kontol ja sa investeerid seda edasi, ei puutu riik sinu rahasse.

See tähendab, et su raha töötab kogu aeg sinu heaks. Sa saad kasumit reinvesteerida, osta uusi aktsiaid või ETF-e ja lasta intressil intressi teenida. Seda nimetatakse liitintressiks ja see on investeerimiskonto kõige suurem võlu.

Kogu süsteem põhineb kahel numbril: kui palju raha sa oled kontole sisse kandnud ja kui palju sa oled välja võtnud. See on kõik. Maksuamet ei vaata, mitu tehingut sa tegid, mis hinnaga sa ostsid või müüsid. Ainult sisse ja välja.

Mis loetakse sissemakseks?

• Raha kandmine investeerimiskontole
• Saadud netodividendid (peale kinnipeetud makse)
• Saadud netointressid

Mis loetakse väljamakseks?

• Raha kandmine investeerimiskontolt teisele kontole, mis ei ole investeerimiskonto
• Mittekvalifitseeruvate varade soetamine (sellest kohe lähemalt)

Mis on neutraalne ja ei mõjuta midagi?

• Teenustasud ja komisjonitasud
• Valuutavahetused konto sees
• Ülekanded enda investeerimiskontode vahel (näiteks LHV investeerimiskontolt SEB investeerimiskontole)

Millised varad kvalifitseeruvad?

Sa saad investeerimiskontol hoida päris laia valikut: aktsiad, võlakirjad, ETF-id, indeksfondid, hoiused ja alates 2025. aastast ka krüptovarad. Samuti kvalifitseeruvad ühisrahastusplatvormide investeeringud, kui platvorm on reguleeritud.

Alates 2025. aastast on tulumaksumäär 22% (varem oli 20%). See kehtib ka investeerimiskonto väljamaksetele.

Aga pea meeles: maksu ei pea maksma mitte iga tehingu pealt, vaid ainult siis, kui sinu väljamaksed ületavad sissemakseid. See on investeerimiskonto kogu mõte.

Vaatame ühte reaalset näidet, sest numbrid räägivad rohkem kui sõnad.

Dividendide maksustamine alates 2025

Siin on oluline muudatus. Vana 14/86 soodsamat dividendimäära enam ei ole. Alates 2025. aastast kehtib ühtne 22/78 tulumaksumäär kõigile dividendidele. Investeerimiskonto puhul see sind otseselt ei puuduta, sest dividendid, mis laekuvad kontole, loetakse lihtsalt sissemakseks.

Maksuvaba tulu

1. aastal on tulumaksuvaba miinimum kuni 7 848 € aastas (sõltub sissetuleku suurusest). Alates 2026. aastast läheb süsteem üle kindlale 700 € kuus ehk 8 400 € aastas. Loe lähemalt tulumaksuvaba miinimumi kohta.

See tähendab, et kui sul on väike sissetulek ja investeerimiskonto väljamaksed jäävad maksuvaba tulu piiresse, siis ei pruugi sa üldse maksu makstagi.

Tulude tuludeklaratsiooni esitamise periood algas 16. veebruaril 2026 ja tähtaeg on 30. aprill 2026. Investeerimiskonto deklareeritakse tuludeklaratsiooni tabelis 6.5, II osa.

Isegi kui sa ei teinud aasta jooksul ühtegi tehingut, pead ikkagi investeerimiskonto deklareerima. Jah, see on tüütu, aga nii see käib.

Eestis saad investeerimiskonto avada kõigis suuremates pankades ja alates 2024. aastast ka investeerimisühingutes. Valik on tegelikult päris lai ja sõltub sellest, mida sa täpselt investeerida tahad.

Kui sind huvitavad parimad investeerimisplatvormid laiemalt, siis oleme teinud eraldi ülevaate, kus võrdleme kõiki valikuid.

Oluline muudatus: alates 2024. aastast kvalifitseeruvad investeerimiskontona ka investeerimisühingute kontod. See tähendab, et näiteks Lightyear (Eesti päritolu investeerimisäpp) ja teised reguleeritud investeerimisühingud saavad nüüd pakkuda investeerimiskonto soodustust. Varem oli see võimalik ainult pankade kaudu.

Kui sa alles alustad ja ei tea, kuhu oma esimesed eurod panna, loe meie juhendit selle osas, kuhu investeerida 1000 eurot.

Pensioni investeerimiskonto (PIK) on hoopis teine loom. See tekkis 2021. aasta pensionireformiga, kui inimestele anti võimalus oma teise samba raha ise investeerida.

PIK-i põhimõte on sarnane tavalise investeerimiskontoga: sa saad ise otsustada, kuhu oma pensioniraha paigutad. Osta Balti aktsiaid, ETF-e või hoopis dividendiaktsiaid. Valik on sinu.

Aga siin on mitu olulist erinevust:

• PIK-ile ei saa sa oma taskust raha juurde panna. Sinna lähevad ainult sinu kohustusliku kogumispensioni sissemaksed: 2% sinu brutopalgast ja 4% riigi poolt.
• Maksustamine on erinev. Kui sa võtad raha välja pensionieas, on tulumaks 10%. Aga kui sa võtad raha enne välja, maksad 22% tulumaksu ja saad 10 aastat teise sambaga uuesti liituda alles pärast väljumist.
• PIK on saadaval LHVs, SEBs, Swedbankis ja Luminoris.

Jah, sa saad avada investeerimiskonto ka oma lapsele. See on tegelikult üks nutikamaid asju, mida sa lapsevanemana teha saad. Miks? Sest aeg on investeerija parim sõber ja kui laps on 5-aastane, on tal pensionini rohkem kui 60 aastat liitintressi.

Kuidas see käib?

Lapsevanem avab konto lapse nimele ja tegutseb seadusliku esindajana. Konto ja raha kuuluvad lapsele, mitte sulle. Sa lihtsalt haldad seda, kuni laps saab 18.

Siin on üks oluline piirang: kontole saab kanda ainult lapsevanema raha. Kui vanaema või onu tahab lapsele raha investeerimiskontole panna, on selleks vaja kohtu luba. See on seadusest tulenev nõue alaealise varade kaitseks.

Kuni laps on alaealine, deklareerib lapsevanem investeerimiskonto oma tuludeklaratsioonis. Kui laps saab 18, läheb vastutus üle talle.

Nagu kõigel elus, on ka investeerimiskontol omad plussid ja miinused.