Millised kulud kaasnevad lahutamisega?

Lahutus ei ole ühegi osapoole jaoks meeldiv toiming, olgu tegemist sõbraliku lahutusega või olukorraga, kus üks pool näiteks ei soovigi lahutusega nõustuda.

Lisaks emotsionaalsele stressile, mida abielu lahutamine endaga kaasa toob, ei ole ka sugugi vähemoluline arvestada rahalise koormusega.

Arutame alljärgnevalt pisut, kui palju tegelikult lahutus maksab ning millega tuleks arvestada, kui kunagi sõlmitud abielu on otsustatud lahutada.

Lahutuse avaldus: milliste kuludega arvestada?

Abielu lahutamine on võimalik kolmel viisil: 

• notaris

• perekonnaseisuametis

• kohtus

Neist esimesed kaks tähendavad, et abikaasad on nõus lahutusega ning on jõudnud omavahel igati kokkuleppele. Kohtusse tuleb pöörduda siis, kui üks pool ei ole lahutamisega nõus.

Notaris lahutades on notari tasu 64 eurot. Nagu mainitud, võib lahutada ka perekonnaseisuametis, kus selle toimingu riigilõivuks on 50 eurot.

Kohtuliku lahutuse korral tuleb tasuda hagi sisseandmisel riigilõiv 100 eurot. Seda summat on võimalik pisut vähendada, kui teha avaldus E-toimiku kaudu - siis on riigilõiv 75 eurot.

Põhimõtteliselt on see ainus kulu, millega tuleb arvestada, mistõttu ei ole lahutus iseenesest nii kulukas.

Kahjuks ei ole kunagi asjad aga nii lihtsad. Kui pooled ei suuda sõbralikult kokku leppida vara jagamise osas, on ilmselt paslik esitada kohtule ka ühisvara jagamise nõue. See läheb maksma 300 eurot, E-toimiku kaudu esitades 250 eurot.

Juhul, kui vajad ka spetsialisti abi, tuleks ka arvestada juristi töötasuga, ent see on jällegi väga personaalne küsimus. Avalduse esitamine on E-toimikus õnneks võrdlemisi lihtne.

Ühisvara jagamine

Ühisvara jagamine on kahtlemata kõige valulisem osa.

Esmalt on oluline mõista ühte asjaolu: jagamisele kuulub KOGU vara, mis on soetatud ABIELU JOOKSUL.

Olgu tegemist öökapi, kinnisvara või pangakontol oleva rahaga, absoluutselt KOGU vara, mis on saadud abiellumise jooksul, kuulub ühisvarasse, seega tuleb kogu selline vara jaotada.

Selle osas on ka näiteks küsitud, kuidas siis jaotab pangakontol olev vara. Ka selle osas on asi üsna lihtne - raha jagamisel võetakse aluseks pangakonto seis selle kuupäevaga, millal lahutus jõustus.

Mis puudutab aga võetud kohustusi, siis jagamisele kuuluvad üksnes need kohustused, mis on koos võetud ühise taotlusega - näiteks, kui pooled on taotlenud ühiselt hüpoteeklaenu. Kui kohustus on aga üksnes ühe poole oma, siis ei kuulu see kohustus jagamisele.

Ühisvara jagamist saab kusjuures taotleda lausa 30 aastat pärast lahutust, seega ei tasu kindlasti sellest kõrvale hoida ega vältida.

Varem või hiljem tuleb see ära teha niikuinii.

Elatisraha maksmine ja määramine

Elatisraha maksmine ja määramine on kahtlemata paljude perede jaoks suur mureküsimus.

Elatisraha suuruse määramisel arvestatakse tavapäraseid kulutusi, mis lapse kasvatamisel tekivad ning võetakse arvesse, et raha kataks täielikult lapse vajadused.

Igal juhul, ei tohi olla aga elatis ühe lapse kohta väiksem kui pool kuupalga alammäärast (ehk mitte vähem kui 292 eurot).

Juhul, kui aga lapsele tehtavad kulutused on tõepoolest suuremad ning vanem soovib teiselt poolelt välja nõuda suuremat summat, tuleb selle jaoks teha vastav hagiavaldus.

2017. aastast hakkas kehtima uus süsteem, millega tagatakse abi üksikvanematele, kelle puhul teine vanem ei maksa lapsele elatisraha. See summa on kuni 100 eurot.

Lahutuse korral on igal juhul asjad üsna keerukad ning päris must-valget stsenaariumit ei ole - isegi ühisvara puhul on palju erisusi. Lisaks, kui minnakse lahku tüli saatel, võivad pooled hakata üksteisele kaikaid kodarasse loopima ja seega võib saaga venida pikalt ning kulukalt.

Kui oled silmitsi lahutusega, mille puhul ei ole võimalik kokkulepet sõlmida, võta kindlasti ühendust juristiga ja otsi pisut juriidilist abi - nii saad olla kindel, et su õigused on täielikult kaitstud.