Kui kiiresti kohtutäitur “kaela tuleb”?

Kui ühel kuul jääb järelmaks tasumata, siis võid karta, et järgmine kuu on kohtutäitur juba ukse taga. Nii see aga sugugi ei tööta.

Kohtutäitur tegeleb täitemenetlusega. Täitemenetluse alustamiseks peab võlausaldaja kõigepealt esitama täitmisavalduse kohtutäiturile. Isegi aga täitmisteates antakse võlgnikule teatud ajaraam selleks, et võlgnevus vabatahtlikult ära tasuda (st ilma, et kohtutäitur seda “taga ajama” hakkaks). See ajaraam on tavaliselt 10 kuni 90 päeva.

Mis puudutab aga täitemenetlust, siis selle alustamiseks peab olema “täitedokument”, milleks on üldiselt jõustunud kohtuotsus. See tähendab, et võlausaldaja peaks kõigepealt alustama maksekäsu kiirmenetlust. Kuna maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tuleb maksta minimaalselt 45-eurone riigilõiv, siis väga väikese summa pärast kohe kindlasti seda ei alustata.

Tavaliselt on võlgnevuse korral esimene samm Maksehäireregistri kande tegemine, kuid sinna saab kande teha alles siis, kui nõue on ületatud juba 45 päeva ja see on üle 30-eurone. Lisaks saadetakse kõigepealt ka paar hoiatuskirja.

Seega, kokkuvõttes – ühe hilinemise pärast ei teki kindlasti mitte mingit kohtutäituriprobleemi, eriti, kuna kohtutäituri poole pöördumiseks peab kõigepealt olema nõude kohta olemas kohtuotsus (või mõni muu täitedokument, vastavalt Täitemenetluse seadusele). Seejärel saab alles alustada täitemenetlust ja esitada avalduse kohtutäiturile nõudega tegelemiseks. Enne 45 päeva täitumist ei tasu aga ülemäära palju muretseda, kui maksad ilusti summa kohe ära ja rohkem hilinemisi ei tekita.