Mis on krediidiskoor?

Autor  Viktoria Krusenvald

Uuendatud: september 7, 2024

Mis on krediidireiting ehk krediidiskoor?

Kui sa soovid laenu taotleda, teevad peaaegu kõik laenuandjad taustauuringu ning kontrollivad su krediidivõimekust.

Antud toiming on aga kasulik mõlemale: laenuandja saab täpse ülevaate su krediidiolukorrale ning saab hinnata, kui tõenäoliselt tuled sa maksetega toime ning samas saad sa ise kindluse, et su krediidireiting on piisavalt hea ning seega hinnatakse sind maksejõuliseks.

Kui laenuandja ei soorita krediidikontrolli, võib tekkida olukord, kus muidu maksevõimetu isik saab siiski laenu ning lõpuks tekivad sellest probleemid mõlemale poolele. Maksehäirete ja halva krediidireitinguga on praktiliselt võimatu Eestis laenu saada.

Kõige selle tõttu luuakse laenu taotlemisel igale laenutaotlejale krediidiskoor. Seda saab teha kas Creditinfo Eesti AS kaudu, tellides sealt krediidiraporti või laenuandja enda poolt.

Viimase variandi puhul võtab laenuandja arvesse taotleja sissetulekuid ja väljaminekuid ning hindab, millise tõenäosusega võib laenusaaja hiljem makseprobleemidesse sattuda.

Majasisene krediidiskoor on populaarne eelkõige ühisrahastusplatvormidel, kus luuakse laenuandjale krediidiskoor selleks, et aidata investoritel teha paremaid otsuseid.

Kuidas luuakse eraisiku krediidiskoor?

Eestis kontrollitakse krediidivõimekust eelkõige Creditinfo Eesti AS kaudu – tegemist on meile kõigile teadatuntud Krediidiinfoga, mis sai hiljuti just rahvusvahelisema nime, ent tegemist on endiselt kõige olulisema krediidiandmete haldajaga Eestis ning ka Ametliku Maksehäireregistri haldajaga.

Krediidiinfo koostab krediidireitingu raporti, mille baasil ongi võimalik hinnata lepingupoole võimekust. Raport seejuures maksab 6.50€.

E-seifi kaudu saavad kõik eraisikud kontrollida oma maksehäireid ning näha ka seda, kes on kontrollinud su maksehäirete tausta. Päringud enda kohta on täiesti tasuta.

Eraisiku krediidireitingu raportisse koosnevad järgmised punktid:

• Üldine krediidihinnang, skaalal kasin, rahuldav, hea ja väga hea. Krediidihinnang illustreerib maksevõimetuse tekkimise tõenäosust. Kõige madalama hinnangu puhul on tõenäosus 16,1-100% vahemikus, väga hea hinnangu jaoks aga vaid 0-1,9%!
• Rahvastikuregistri informatsioon ehk üldised isikuandmed
• Maksehäireregistri informatsioon – näidatakse tagasiulatuvalt terve aasta jooksul toimunut ning maksehäirete olemasolu selle perioodi jooksul
• Maksuvõlgade kogusaldo – seotud Maksu- ja Tolliameti infoga
• Kehtivad ärikeelud (ehk on su osalusega ettevõte läinud pankrotti ja oled saanud ettevõtluskeelu?)
• Seotud ettevõtted
• Info kinnisvara kohta ehk kinnisturaamatu väljavõte
• Ametlikud teadaanded – seotud kohtulood, karistused jm.

Krediidiinfost on võimalik hankida ka eraisiku maksehäireraport, milles nähtuvad lõppenud ja pooleliolevad maksehäired ning nende suurusjärk.

Mis on maksehäired?

Maksehäire on avalik võlgnevuse kirje, mis on esitatud Ametlikku Maksehäireregistrisse. Registrikande võib teha siis, kui ühel poolel on tekkinud teise poole ees lepinguline võlgnevus, mis:

Maksehäiret muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutub võlasaldo ning see lõpetatakse siis, kui võlgnevus on täielikult tasutud – sel juhul on maksehäire lõpukuupäevaks päev, mil tasuti võlgnevus.

Maksehäirete puhul on oluline mõista, et maksehäireregistrisse kantud info säilib seal eraisikute puhul lausa 3 aastat pärast maksehäire lõpetamist ehk võlgnevuse tasumist.

Ametlik Maksehäireregister – usaldada?

Creditinfo Eesti AS poolt hallatav Ametlik Maksehäireregister on 2001. aastal Eesti pankade poolt loodud register, mille alusel tehakse suurem osa krediidiotsuseid: olgu selleks laenu andmine, telefoniteenuse lepingu sõlmimine, järelmaks või toodete rentimine.

Tänu maksehäireregistrile on laenuandjatel ka lihtsam järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet – kui registris on üleval maksehäire, siis ei saa laenu.

Taustakontrolli tegemine

E-krediidiinfo ei ole ainus koht, mille abil tehakse taustakontrolli. Ettevõtete tausta saab kontrollida mitmete teiste lehekülgede kaudu  – näiteks Taust.ee või Inforegister.ee vahendusel.

Kui Inforegister on loodud peamiselt selleks, et anda ülevaatlikku infot ettevõtete ja nendega seotud isike kohta, siis Taust.ee on loodud otseselt taustakontrolli jaoks.

Taust.ee lehel saab infot nii maksehäirete kui maksuvõlgade kohta, näeb kohtulahendeid, kinnisturaamatu kirjeid, tasutud maksusummasid ja muid olulisi andmeid, mille alusel otsustada ettevõtte kohta.

Lisaks on lehel infot eraisike kohta ning sarnaselt krediidiinfo andmetele on ka seal kirjas maksehäired.

Miks on oluline põhjalik taustakontroll?

Laenu saamiseks on taustakontrolli tegemine selge – tegemist ei ole tagakiusamisega, vaid abinõuga, mis aitab inimestel hoida paremat elujärge.

Taustakontroll tuleks teha aga isegi siis, kui asud lepingulistesse suhetesse mõne ettevõttega: näiteks kui asud tööle uude ettevõttesse, tellid teenuse või oled kuidagimoodi seotud mõne ettevõttega.

Taustakontrolli tegemine võtab aega vaid paar minutit, ent annab sulle väärtuslikku informatsiooni selle kohta, kas ettevõtet tasub usaldada rahaasjades või mitte.

Krediidiskoor hea ja tahad laenu?

Kui su krediidiskoor on täiesti korras – ehk sul ei ole maksehäireid ja su rahaline seis on stabiilne – ei ole sul laenu võtmiseks olulisi takistusi. Lõppude lõpuks loeb laenuandjale üks: et sa oleksid võimeline laenu korralikult tasuma.

Sellegipoolest tee kaalutletud valik ja ära mine kuluka laenu õnge! Oleme reastanud Eesti kõige populaarsemad laenuandjad nende kulukuse järgi.

Viska allpool oleva nupu kaudu pilk peale laenuandjatele ja meie teistele laenuvõrdlustele ning laena soodsa hinnaga.